Vulisev vesi

Kõndisin ja vaatasin, kuidas vesi vuliseb. Väide oli, et jääle meeldib vett vulisema panna. Tegelikult pidi kogu jää aegamööda ära sulama, nii et voolavat vett pidi jätkuma veel kauaks. Kuigi jalutuskäik tundus lühike, kõndisin ma Eesti ühest otsast teise ja tagasi, see võttis kokku terve päeva.

Unenägusid hakati üles märkima koomiksitena. Kaks tüdrukut joonistasid oma koomiksid kõrvuti, kasutades väljamõeldud autorinimesid, mis olid üksteisele väga sarnased. Nende unenäod olid segased, aga ilusad. Ühe tüdruku unenägu meeldis mulle rohkem, tema koomiksi alla joonistasin koomiksi oma unenäost, kasutades autorinimena sama nime, mida tüdruk oli kasutanud. Seejärel avastasin, et nende tüdrukute unenägusid oli varem juba mujal teiste nimede all.

Olin inglise keele tunnis. Käisime 12. klassis ja valmistusime lõpueksamiks. Ma ei pruukinud seda sel korral edukalt sooritada. Üks klassiõde teadis, kuidas on inglise keeles "ma tahan", aga ei osanud selle põhjal moodustada väljendit "ma ei taha". Järgmiseks küsiti minult. Mina oskasin.

Pööningul tuli asju tassida. Näidati, kuidas leiutatakse tuulegeneraator. Selleks olid valmistatud paberist kettad, milles olid lõhed kinnitamiseks. Läbi bussipeatuse kõndides vastasin vene keele sõnu. Ma ei teadnud, kui õigesti ma vastasin. Arvatavasti olid sõnad õigete sarnased, kuid mitte päris samad. Kirjaliku vastamise korral oleks juba ühe tähe valesti kirjutamisel loetud kogu sõna valeks, suulisel vastamisel võis loota leebemale suhtumisele. Läksin koos Anttiga kodu poole. Antti ütles, et õpetaja võtab seda isiklikult, kui vene keele sõnu ei teata. Mina arvasin, et võibolla õpetaja võtab seda poliitiliselt. Antti maja tuli varem ja ta keeras sinna.