esmaspäev, august 06, 2007

Kino ja söökla. Caesar.

Olin kinos. Filmis näidati vägivalda ja õnnetusi ning kõlas muusika. Filmi lõpu ajal tuli vaatajaid juurde. Seletasin neile, milline film see on. Kui film läbi sai, kiitsid mõned vaatajad selle muusikat. Saalist väljudes kuulsin, kuidas Ivo rääkis, et kõige rohkem lärmi tegid need, kes harva kinos käivad, ja et mina karjusin. Olin Tallinnas. Võtsin suuna sööklale. Kõndimine läks vaevaliselt. Kartsin, et selles unenäos ma sööklani ei jõuagi. Liikumise kiirendamiseks laskusin käpuli. Kui teised mulle järele jõudsid, tõusin jälle püsti, sest mitmekesi minnes on kõndimine kergem. Jõudsime sööklasse, ostsin seal süia ja võtsin Savisaare taldrikult ühe saiakese ära.

Olin kirjastuses. Pidin tegema tööd, aga selle asemel mängisin arvutiga malet. Pidin selle ka pooleli jätma, sest isa tahtis ise arvuti taha. Saabus aeg koju minna. Isa istus kolme istmega lahtise auto tagaistmele. Juht istus keskmisel istmel. Vastasin kahe vaikseks jäänud listi kaudu saabunud kirjadele. Olin suur vaidleja. Ühe kirja saatja tuli tagasi, aga nähes, et ma olen vahepeal juba ka teise inimese kirjale vastanud, ei hakanud ta rohkem kirjutama. Kodus lugesin ühte raamatut. Seal kirjutas ülikooli õppejõud, et ta andis ühele üliõpilasele eksamil kahe sõnaga väljendid, millega seotud asju see üliõpilane ei olnud varem teadnud. Küsimused olid lihtsad, aga üliõpilane ei saanud ühe väljendi tähendusest aru. Seetõttu teatas ta, et läbib ülikooli kolme astme asemel kahega. Ta arvas, et kui ta nii teeb, vaatab komisjon eksami küsimused uuesti läbi ja õppejõud jääb süüdi. Raamat rääkis Caesarist. Mulle polnud selge, kuidas antiikajal uurimistöid kirjutati, kui selle jaoks oli vähe kirjandust kasutada. Hiljem kui õpingud läbi olid, kirjutas Caesar ise õhukesi raamatuid. Pärast vaenlase käest lüiasaamist läks Caesari vägi Rooma tagasi, aga Rooma elanikud olid kaotajate suhtes vaenulikuks muutunud. Caesar läks siiski oma majja. Varsti märkas ta, et majja on tunginud 1000 vaenulikku linnaelanike sõdurit. Ma olin varem ühte teist raamatut Caesari kohta lugenud ja teadsin, et pärast seda rasket olukorda sai ta veel suure impeeriumi valitsejaks, aga ma ei mäletanud, kuidas ta selleni jõudis. Lugu läks edasi nii, et Caesari pähe hukati tema ori, mistõttu Caesaril endal õnnestus majast põgeneda. Mässajatel tekkis varsti siiski kahtlus, et nad on hukanud vale mehe, mistõttu nad hakkasid Caesarit otsima. Järgmiseks lugesin "Sirpi". Seal oli avaldatud Kultuurkapitali uute rahaeralduste nimekiri. Oli tehtud vaid kolm eraldust, kõik Helinale. Sama autori väljaandmise tasuks, kellega mina tegelesin, oli Helina saanud 168 krooni. Kirjutati, et Kultuurkapitali nõukogu oli uuesti kogunenud solvumise tagajärjel. Ma ei saanud kindlalt aru, kas solvuja oli Helina, kes eelmisel korral rahast ilma jäi. Igatahes sai Helina raha sellepärast, et ta oskas taotluse hästi kirjutada. Mõtlesin, et järgmine kord peaksin enda taotluse ka Helinal kirjutada laskma.

0 vastukaja: