Eksamivisked

Lugesin ühe tüdruku luuletusi. Ta oli leiutanud väga mõjuva rütmi. Küsisin talt, kas ta vahel teistsuguse rütmiga luuletusi ka kirjutab. Paistis, et ei kirjutanud.

Sander ütles, et tal on selliseid mõttekäike, millest ta ei usu, et ta need kunagi kellelegi välja räägiks. Vastasin, et mina kirjutan enamuse oma unenägudest avalikult üles, ainult et ma kõiki teemasid unes ei näe. Sander küsis, miks ma teda viimasel ajal vähem unes nägema olen hakanud. Ütlesin, et see tuleb sellest, et ma pole temaga enam kokku saanud.

Hakkasin lõpetama magistrantuuri. Ma ei olnud kindel, kas mul on kõik õppekavas kirjas olevad ained tehtud. Punktid olid küll koos, aga see võis tulla sellest, et olin võtnud rohkem valikaineid. Aga mõtlesin, et kui ma ise õppekava rikkumist ei märka, siis ei märka seda ka keegi teine. Lauri K. esitas magistrantuuri lõpetamiseks avalduse. Et ta esitas selle keemia õpetajale, siis kirjutas Lauri avaldusse reaktsioonivõrrandeid. Õpetaja vaatas avaldust ja ütles, et kuna Lauri on eksinud põhikoolis õpitavate asjade suhtes, siis saab ta magistrantuuri lõpetada ainult juhul, kui ta parandab vead esimesel katsel. Selleks pidi Lauri viskama palli läbi korvirõnga. Ta proovis mitu korda, aga täna läksid tal kõik visked mööda. Ta viskas siiski minust paremini, sest ühel korral viskasin talle palli tagasi, aga nii madalalt, et see ei ulatunud korvirõnganigi. Õpetaja ütles, et nüüd ei saa Lauri enam kunagi magistrantuuri lõpetada. Ka mina pidin lõpetamiseks palli korvi saama. Tegin viske, pall jäi korvirõnga peale pidama, aga ei mahtunud sealt läbi. Õpetaja ütles, et mina saan lõpetada, aga kuna pall rõngast läbi ei läinud, siis null punktiga.

Olime Paides. Tahtsime hakata vaatama televiisorit. Pilt ei tulnud kohe ette. Seletati, et tuleb oodata, kuni televiisor kolme saatemasti pildid kokku liidab. Aga kui pilt ette tuli, hakkas televiisor suitsema ja mürisema. Et sellele lõppu teha, lülitasime ta välja. Õues nägime kassi ja koera. Kass ei pööranud koerale tähelepanu, aga koer kargas talle turja.

"Eesti ajaloo" uue köite käsikirja sain omapoolsed parandused tehtud kuu ajaga, seega kiiremini kui eelmise köite puhul. Kuulsin, et toimetamist hakkab jätkama Oudekki. Saatsin talle faili edasi. Siis hakkasin kahtlema, et kuidas Oudekki saab olla viimane toimetaja, kui ta teeb oma blogis keelevigu ja kasutab võõrkeelseid sõnu. Järelikult läheb vaja kolme toimetajat, aga seda on liiga palju. Või meelitas Oudekki käsikirja enda kätte ainult selleks, et see R. Ruutsoole edasi anda, et see saaks arvustuse varakult valmis kirjutada. Või pakuti seda tööd Oudekkile siiski seepärast, et ta tunneb hästi kommunismi terminoloogiat, mida selles köites vaja läheb.

Sõjas osalenud meenutasid, et sõja viimasel kuul ei saanud nad kordagi süia. Pilt hakkas ees mõranema ja vastu lendas kärbes. Pärast sõja lõppu kuulsime, et Peedul on torm külili lükanud sama marki auto, nagu on meie uus auto. Me siiski ei teadnud, kas me oleme nüüd uuest autost lahti saanud, sest uudisest ei selgunud, kas tegemist on meie autoga.