Solgivesi, venelased, perekonnaõpetus

Minu eluruum asus tänava all. Vett sain eluruumi põhjas olevast august. Mul oli külas mees, kes võttis toidu keetmiseks vett. Ta ütles, et tema ei ole harjunud toitu nii pruuni veega keetma. Vesi oli pruunikas sellepärast, et puhas vesi ja solgivesi jooksid samasse auku. Tekkinud segu mul südant pahaks ajanud ei olnud, aga rahul ma sellega ka ei olnud.

Eestis elavad venelased arvasid, et eestlased peaksid nendega rääkima vene keeles. Igat venelast pandi parodeerima üks eestlane, kes muudeti vastava venelasega välimuselt peaaegu ühesuguseks. Venelased läksid sammaste taha peitu.

Tänane koolipäev pidi algama teatris. Enne esimest vaatust ei olnud vist vaja koridoris jalutada, vaid võis kohe saali istuda. Saalis algas perekonnaõpetuse tund. Kõigepealt rääkis õpetaja homodest. Ta joonistas tahvlile homode sümboolikat. See oli ilus, aga õudustäratav. Seda nimetati vampiirisümboolikaks, mis tähendas, et see ei olnud seotud laste sünnitamisega. Seejärel lubas õpetaja rääkida, kuidas normaalsetel inimestel tugevamini erutuda. Selleks pidi sobima Lennart Mere meetod. Mõtlesin, et nüüd hakatakse presidendi kohta rõvedusi rääkima. Aga meetod seisnes hoopis selles, et osaleda mõnel üritusel - saata kedagi koju või lennata lennukiga üle Eesti. Meri oli vastava avalduse teinud paar aastat tagasi, õpetaja tsiteeris teda vana aastaarvuga, mistõttu õpilaste hulgast küsiti irooniliselt, et kuidas lennuk nii kaua lendab, kui see startis aastal 2005. Õpetaja vastas midagi segast, mille peale üks õpilane küsis veel iroonilisema häälega, et kas lennuk stardib aastal 2505. Õpetaja ütles, et lennuk stardib aastal 2007. Mind oleks huvitanud, kui oleks räägitud inimestest, kes ei kuulu kumbagi vaadeldud rühma ja nõmedustes ei osale, aga seda õpetaja ei teinud.