Rõngaste joonistamine

Võtsin ruudulise vihiku keskelt tõmmatud lehe ja hakkasin sinna ringe joonistama. Joonistasin joonlaua sees oleva ümmarguse augu abil. Mõni ring ei tulnud päris ringi kujuline, vaid käsi vääratas ja lõikas serva ära. Kui üks lehekülg täis sai, hakkasin joonistama järgmisele natuke teistsuguse paigutusega. Tahtsin kõik neli lehekülge täis joonistada. Ringe oleks saanud teha ka sirkliga, aga sirkliga võis kergemini ebaõnnestuda, sest pliiatsi ja sirklitera vaheline kaugus võis paigast nihkuda. Joonlaua viga oli see, et ringe oli tal ainult ühe suurusega. Oleks võinud teha sellise joonlaua, kus neid on mitme suurusega. Ühtede ringjoonte lõikumispunktist tegin uute keskpunktid. Mõnes kohas oli jooni tihedamalt ja mõnes hõredamalt. Osade ringide peale joonistasin veel ilma joonlaua abita näo. Mõned kohad värvisin ära. Mõtlesin, et osad pildid võiks üleni ära värvida. Mõtlesin, kas ei saaks joonistada ka sirgeid jooni joonlauaga. Aga jõudsin järeldusele, et see ei ole hea mõte, sest pilt peabki olema selline, et sirged jooned ei ole päris sirged. Rõngaid joonistades tükeldasin šokolaaditahvli joonte abil ära. Need tükid kukkusid maha. Seal oli palju väikseid ruutusid ja kolmnurkasid. Otsustasin korjata šokolaaditükid vineerraami ruutudesse, siis on iga tükk eraldi komm. Henn läks juba magama, mina jätkasin põrandalt šokolaadi korjamist. Kui Henn oli noorem olnud, oli ta magama minnes nõudnud tule ksututamist. Nüüd oli ta sõbralikumaks muutunud ja seda enam ei nõudnud. Aga mõtlesin, et inimese sõbralikumaks muutumist ei tohi kurjasti ära kasutada.