Klotsidest linn

Kõndisin tänaval. Eemalt tuli vastu kaks klassikaaslast, kes väljusid oma kodust. Ma ei tahtnud nendega kohtuda, sest olin just mõelnud neile helistada. Minuga samas suunas kõndis veel kaks klassikaaslast. Nad ütlesid, et siin on korraga kolm klassikaaslast. Vaidlesin vastu, et koos vastutulijatega viis. Läksime kooli, kus pidi toimuma klassikokkutulek. Veel ei olnud otsustatud millises ruumis see toimub. Kõige tõenäolisem oli ruum 308. Aga hakkasin mõtlema, et võibolla oleks õigem minna neljandale korrusele, sest see on meie klassiga rohkem seotud. Martin soovitas, et võiks minna klassi 306, sest sellega olen mina kui vahepeal c-klassis õppinu samuti seotud. Sõitsin tiivatrepist alla. Üks naine ütles, et ma muudkui kulutan treppi. Aga ma olin alati sõitnud ja ei osanudki teist moodi trepist liikuda. Läksin kolmandale korrusele ja seal sain aru, et näen und. Otsustasin teha kõik, et ma ei ärkaks. Hakkasime minema klassi 308. Mõtlesin, et tegelikult mulle mõnes mõttes meeldib olla koos klassikaaslastega, kes ähvardavad aknast alla hüpata, kuni nad päriselt ei hüppa. Ütlesin, et Sasi lasi kooli raadio likvideerida ja klassidest raadioaparaadid ära korjata. Aga ruumis 308 oli raadio alles. Seal tegime selliseid nalju, et ütlesime terve sõna asemel pool sõna. Vahepeal olin unustanud, et see on unenägu, aga nüüd tuli see mul uuesti meelde. Unenägu tundus tohutult pikk. Ärkasin oma voodis ja nägin und edasi. Vahel oli unenägudes olnud raske vannituppa kõndida, aga täna läksin hüpates. Vannitoa tuli ei süttinud nagu tavaliseltki, kuigi täna ma ei vajutanud üks kord, vaid vilgutasin. Võtsin pimedas vannitoas riided seljast ja hüppasin edasi. Läksin rahva hulka. Ühel poisil oli sigaret. Sõin sellest kaks osa ära, aga tubaka jätsin alles.

*
Ärkasin hommikul. Silmad olid väga rähmased. See tuli vist sellest, et olin nii pika unenäo näinud. Läksin vannituppa ja nägin peeglist, et üks silm ei avane üldse ja teine on ka peaaegu kinni. Mõtlesin, et täna ma ei lähegi kooli. Oli reede ja üks tund pidi olema bioloogia. Olin õppeaasta alguses kõigist bioloogia tundidest puudunud. Vahepeal olin neis kohal käinud ja mõned hinded saanud, aga nüüd oleksin puudunud uuesti. Mind väga ei huvitanud, mis hinded mul lõputunnistusele tulevad. Algul olin olnud halb õpilane, siis muutunud väga heaks ja saanud ainult viisi, aga nüüd olin veel targem ja ei õppinud enam liiga palju. Ehitasime vendadega põrandale terve toa laiuse puuklotsidest linnamüüri. Sellega said klotsid otsa. Tahtsin ehitada linna ka maju. Selleks tegin müüri sisse augud ja ehitasin majad sealt võetud klotsidest. Ütlesin, et mis siis saab, kui isa tuleb koju koos mõne külalisega ja tahab laua taga istuda. Klaus vastas, et klotsid saab ära koristada. Ütlesin, et aga see võtab palju aega. Või võibolla läheb siiski kiiresti. Klotsidest tuli ikka puudus. Ütlesin, et ehitame osa maju konstruktorist. Klaus vastas, et ei taha. Osad majad olid väga väiksed. Panime linna mänguloomad elama. Känguru alla panin lapiku klotsi, et ta saaks kõval pinnal hüpata. Võtsin siiski konstruktori. Konstruktorist majale panin külge läbipaistvast plastmassist akna, et üks loom saaks üle linnamüüri vaadata. Üks maja hakkas varisema.