Kõne luulekogu esitlusel

Raamatule "Pomisen palveid siin pilvede all" oli mul ühendavat pealkirja raskem leida kui minu eelmiste paberraamatute puhul. Arvatavasti sellepärast, et see on kirjutatud pikema perioodi jooksul. Valitud variant oli mul algselt üksikluuletuse pealkiri. Raamatu pealkirjaks soovitas seda minu isa, kelle arvates see oli käsikirjas sisaldunud pealkirjadest kõige parem. Leidsin ka ise, et see iseloomustab raamatut paremini kui minu variandid. Luuletuses on juttu tänaval kõndimisest. Tänaval kõndides ei ole ma tahtnud aega raisata, vaid olen mõelnud erinevatel teemadel. Üks teema on see, et olen lugenud mõttes luuletusi. Osad minu luuletused on välja mõeldud tänaval kõndides. Veel sagedamini olen lugenud oma varem kirjutatud luuletusi. Oma luuletused on mul suhteliselt hästi peas. Jõulude ajal olen teinud nii, et ei ole lugenud jõuluvanale varem ette valmistatud luuletust, vaid olen palunud juuresviibijatel öelda märksõnu ja siis nende sõnadega peast enda luuletusi lugenud. Või enda luuletuse puudumise korral kellegi teise omi. Minu meelest luuletused sarnanevad palvetega. Usklikel on vist hommikupalve, õhtupalve ja söögipalve. Ma täpselt ei tea. Mina olen harjunud magamajäämiseks lugema ühte kindlat oma luuletust. Ja kui ei ole vahel viitsinud hommikul üles tõusta, olen lugenud ühte teist luuletust ning enne luuletuse lõppu voodist väljas olnud.

Nüüd sellest, kuidas võiks minu luulet iseloomustada. Kirjandus võib pakkuda teadmisi, võib kasvatada või pakkuda emotsioone. Ilukirjanduse puhul on emotsioonid tähtsamad kui muud liiki raamatute korral. Ja luules on emotsioonide osakaal suurem kui proosas. Kui ma kirjutan luuletust, siis ma tahan, et see tuleks samaaegselt ilus ja naljakas. Ropp luuletus võib vahel olla naljakas, aga ei ole ilus. Tragöödia võib olla ilus, aga ei ole naljakas. Üks lugeja ütles, et minu raamatu teises pooles on kurvad luuletused. Mulle endale need kurvad ei tundu. Ma ütleks, et rahulikumad. Räägitakse sellest, milline on raamatu sihtgrupp. Mina kirjutan nii, et eelkõige endale meeldiks. Aga mul on hea meel, et leidub lugejaid, kelle maitse minu omaga vähemalt osaliselt kokku langeb.

Värskelt ilmunud raamatut võib nimetada valitud luuletusteks. See ei sisalda küll neid luuletusi, mis ilmusid aastal 2002 raamatus "Maailmakord" ja 2003 "Uneriigis", küll aga perioodist 2002-2010. Uus raamat jaguneb kuude kronoloogilisel alusel koostatud tsüklisse, kuigi tsüklite siseehitus kronoloogiline ei ole. Ajalugu õppinuna meeldivad mulle aastaarvud, nii olen iga tsükli avalehel toonud aastaarvud, millist perioodi see tsükkel sisaldab. Kuuest tsüklist viis on lühendatud variandid varem ilmunud võrguluulekogudest. Ma loeksin nende pealkirjad üles, kuigi need pole nii läbimõeldud, kui paberraamatu puhul: esimene tsükkel vastab võrgukogule "Kolm seissust", millest ma kunagi võrguteoste esitlusel rääkisin. Järgnevad "Loeme luuleridu", "Luuletusi aastast 2006", "Kogutud luuletused 2007" ja "Veesegaja". Viimane ja kõige lühem tsükkel sisaldab luuletusi, mille kohta ma võrgukogu pole koostanud, aga mis on siiski kõik minu blogis avaldatud. Raamatus ei ole ühtegi luuletust, mis ei oleks varem võrgus avaldatud. Võrgus on need endiselt üleval. Sealt võivad lugeda need, kelle huvi on nii suur, et tahaks lugeda kõike, või nii väike, et ei taha endale paberraamatut koju hankida. Endale meeldib mulle praegu kõige rohkem 2007. aasta osa, aga see võib ajas muutuda.

Raamatust jätsin välja kõik riimideta luuletused, lisaks liiga verised ja liiga iroonilised, mis on kirjutatud rohkem kellegi teise kui minu enda seisukohalt. Samuti jätsin välja kõik unenägudes välja mõeldud luuletused, mida olen samuti kirjutanud.

Minu esimene raamat "Maailmakord" oli eelkõige poliitilise suunaga, "Uneriik" sisaldas unenäokirjeldusi ja muud sellesarnast. Uues raamatus on poliitikat vähem ja üldse pole unenäokirjeldusi. Rohkem on luuletusi loodusest, aastaaegadest ja kodust.

Lisaks kodulehekülgedele ja paberraamatutele propageeritakse viimasel ajal e-raamatuid. Minu meelest kodulehekülje eelis on see, et ta on tasuta, paberraamatul, et ta on kvaliteetne. E-raamatu puhul on ühendatud mõlemad halvad jooned, et ta on ebakvaliteetne ja tasuline. Samas ajaloolasena võiksin mõelda mitu sajandit ette. Kui paberraamatuid tuleb senises tempos juurde ja kui just tuumasõda ei tule, pole neid lõpuks enam kuhugi panna. Paber säilib kauem kui ruum selle säilitamiseks.

Ma pole kindel, kas ma rohkem luulekogusid välja annan, sest viimasel ajal olen vähem luuletusi kirjutanud. Aga mõne raamatu ma võibolla elus veel kirjutan. Mulle on alati meeldinud rääkida lapsepõlvemälestusi ja võibolla kunagi kirjutan mälestusteraamatu. Selle raamatu väljaandmise eest ma tänan kirjastust, samuti oma venda kujundamise eest. Aitäh.