Eurotsoon võib kokku variseda

Aastatel 1998-1999 kuulasin ülikoolis Jaak Valge majandusajaloo loenguid. Erinevalt mõnest eurofanaatikust tegi ta vahet rahvusvaheliste organisatsioonide ja Euroopa Liidu kui supranatsionaalse organisatsiooni vahel. Sellest hoolimata avaldas ta lootust, et Eesti saab kiiresti Euroopa Liidu liikmeks. Nüüd on ta "Horisondis" nr. 6/2010 avaldanud artikli "Euro Eesti rahade reas", kus ta ühisrahale ülemineku suhtes on mõnevõrra kriitilisem:

Meil puudub alus kahelda oma pädevuses, isegi eurotsooni kriteeriume aluseks võttes oleme oma rahaga kriisiajal toimetanud paremini kui eurotson ise. /.../ Kui saime paremini hakkama kui eurotsoon, mis mõte on meil sellega liituda ja loobuda oma trumbist? /.../ poolt olemisel pole muid sisulisi põhjendusi kui reisimise hõlbustamine. Eurole üleminek toimub poliitilistel või veel laiematel - hoiakupoliitilistel põhjustel. /.../ Naiivne on loota, et kriis on läbi tingimustes, kui kriisile viinud lääne ühiskondade võlguelamine on süvenenud. Sestap pole välistatud, et peame järgmise rahareformi tegema juba sisulistel põhjustel, nagu me rahareforme ikka oleme teinud, pärast seda, kui eurotsoon kokku variseb. /.../ Eesti riik ei peaks käibelt kõrvaldatud kroone tagasi tooraineks tegema, vaid need säilitama.

Viimane soovitus tundub natuke kahtlasem, sest osa rahatähti jääb inimeste kätte, nad on omandanud need ühe kursi järgi, aga krooni uuesti käibele laskmise korral tahetakse võibolla teistsugust kurssi teha. Aga kuni kurssi muuta pole otsustatud, võib need säilitada.

Sissekannetes "Rahad tulevad ja lähevad" ning "Rahaühik belga" loetlesin riigi järgi nime saanud rahaühikuid. Valge artiklist selgub, et sarnast nimetust on kaalutud ka Eestis - est, estar või esta.