Viimane muusika

Istusin Vanemuise tänaval autosse, et isa mind sellega kooli sõidutaks. Isa ei hakanud veel sõitma, vaid lõikus sinki pannile. Minu kõrvale istus üks vana naine. Mõtlesin, et jala jõuaks kiiremini. Läksin autost välja. Kohe sõitis auto minema. Läksin üle Toomemäe. Leidsin mulle seni tundmatu tee, mis oli varem tuntutest otsem. Ainult et seal pidin mööduma ühest suurest ketist lahtisest koerast. See oligi elurajoonide kõige suurem viga. Kooli õuel möödusin Pillest ja ühes vennast. Nad rääkisid, et isa on liiga kuri.

*
Oli inglise keele tund. Lähenes keskkooli teistkordne lõpetamine. Õpetaja ei tahtnud meil lõpueksamiteks valmistumist õppeülesannete andmisega segada, seetõttu lasi ta hoopis lindilt muusikat. Laulu sõnad olid trükitud ka laudadel olevatesse ajakirjadesse, kust me pidime neid silmaga jälgima. Kui õpetaja oleks siiski veel õppeülesandeid andma hakanud, oleks välja tulnud, et ma midagi ei oska. Mina mõtlesin, et ma ei lähegi lõpueksamitele, muidu mu hinded eelmise lõpetamisega võrreldes langevad. Aastahinnetega tunnistuse võtan vist vastu, kuigi seal oleks ka hinded langenud. Doktorantuuris olin nõus õppima hakkama, sest seda ma polnud veel teinud. Üks tüdruk küsis välja. Õpetaja küsis, kas tal oksendamiseks kott on. Tüdruk vastas, et ta küsib teisel põhjusel. Õpetaja hoiatas, et tänapäeva ärevushäiretesse ei tohi suhtuda paanikaga, muidu need süvenevad.