Sahtli sisu

Puis kommenteeris ühes raamatus oma viigipartiid Keresega. Puisil oli olnud vigur vähem, aga ta oli pannud odaga sidumise ja Keresel ei jäänud muud üle kui vigur tagasi anda. Edasise mängu kohta kirjutas Puis, et ta ei läinud kohvikuvariandile, vaid valis kindlama tee. Tol ajal oli Puis palju tugevam kui praegu. Aga kommentaarid lõpetas ta sõnadega, et täpselt ta seda seisu ei mäleta. Homme pidi toimuma maleturniir. Tahtsin tänasest päevast iga teise tunni kulutada selleks valmistumisele. Aga ma olin unine ja valmistumine võis veel rohkem väsitada.

*
Põrandal oli üks minu sahtlitest. Sorisin selles. Leidsin kamba ajakirja kaaned, aga kaante vahel ei olnud enam sisu. See oli kurb. Sisu leida mul ei õnnestunudki. Kamba asjad olid varem üldse teises sahtlis olnud. Leidsin kirja, mille oli kirjutanud Helinale tema Flandria kirjasõber. Üks sõna oli kirjutatud arusaamatu käekirjaga. Loetamatu käekirjaga kirjutati alati just need kohad, mis olid kõige tähtsamad. Sahtlis oli hulk erinevatest aegadest pärit enda kirjutatud ajalehti. Ühte neist lugedes ütlesin, et neist ajalehtedest saab ka uudiseid, sest need on kirjutatud päris ajalehtede põhjal. Ühes enda ajalehe naljas oli nimetatud ühte asja muruks. Ütlesin, et ainult muru neil ongi. Minu vanas inglise keele vihikus oli Baumanni telefoninumber, millel ma ei olnud helistanud. Olin Baumannile kirjutanud, et üks võõras poiss kirjutas mulle, et ta tahab, et ma tapaks ennast temaga samal päeval ära. Baumann oli vastanud, et paari sõbrakirja või kinopileti pärast ei saa sellise asjaga kaasa minna.