Kellakaru

Lamasin pimedas toas voodis. Voodi kõrval seisis kaks inimest, kes rääkisid ühest verisest valitsejast. Hakkasin värisema, sest mina olin selle valitseja järeltulija, nad võisid hakata arvama, et mina olen samasugune ja mind karistada tahtma. Röökisin mitu korda õudusest. Henn tuli oma voodi juurest ja pani laetule põlema. Röökisin ka selle peale õudusest.

*
Olime Paides. Meie juurde tuli üks kurjategija, kes oskas kõik lukud mõnekümne võtme abil lahti keerata. Ta tahtis pangast teiste inimeste raha välja võtta ja meilt raha välja petta. Teised rääkisid temaga toas ja mina läksin väljas akna ette, et ta ei saaks selle kaudu põgeneda. Aga teadsin, et ta on kaval ja põgeneb teisest aknast. Seetõttu läksin õuelt tänavale. Ta oligi juba teise õuepoolse akna kaudu sinna põgenenud. Panin ta kruusateele lamama ja nõudsin, et ta kõik välja petetud raha tagasi annaks. Ta ütles, et tal eriti seda ei olegi, ta on ainult oma vanaemalt ühe krooni välja petnud, selle ta võib tagasi anda. Tema jutt tundus väga veenev. Mõtlesin, et võiks ise ka nii veenvat juttu rääkima hakata.

*
Läksime ühele pulmapeole. Lauad olid pandud hobuserauakujuliselt. Istusin ühe lauaharu siseküljele, kuigi sellel küljel oli ebamugavam. Aga olin varem ka sellises kohas istunud. Selle haru hõivas täielikult meie pere. Istusime laua mõlemal küljel, aga mitte täpselt üksteise vastas ega kõrval, vaid vahedega. Kuigi siia tulid kõik vennad, läksid vennanaised teise haru juurde. Ütlesin, et siin ei ole ühtegi teatmeteost. Lisasin, et ma tahaks juba kodus olla. Pealtkuuljad pidid sellest järeldama, et mul ei ole kavatsust vanemate juurest minema kolida, sest mujalt ma praeguses kodus olemasolevaid teatmeteoseid ei saaks, sest neid pole enam müügil. Kodus tahtsin hakata tegelema malega.

*
Klaus näitas, et ta ostis endale uue käekella. Küsisin, kas sellel on kolm seierit. Selgus, et isegi neli. Kuigi oli olemas sekundiseier, oli numbrilaual ainult neli kellaaega ja nende vahel punkte ei olnud. Ütlesin, et mulle ei meeldi sellised kellad, mis minuteid ei näita. Kella sees oli minutiseier naine. Tunniseier oli selle naise mees ja karu. Karu magas ja naine käis ringi. Naine läks ja müksas karu, öeldes, et ta ei ole ühe mehega kunagi kohtunud. Seejärel läks naine jälle kaugemale. Aga see mees, kelle kohta see lause käis, kuulis pealt, võttis naise kuju, läks müksas ise ka karu ja ütles, et naine on küll temaga kohtunud, muutudes seejärel meheks tagasi. Selle peale tahtis karu ühe neist ära süia, aga ta ei teadnud, kumb on tema naine. Ta tegi ühe testi, mille tulemuseks sai, et parem on ära süia naine. Keerasin pilgu kõrvale, mõeldes, et ärasöömise pealtvaatamine on liiga kole. Aga seejärel pöörasin pilgu kellale tagasi, mõeldes, et võibolla on ärasöömine naljakalt esitatud. Ärasöömine käis nii, et naine tõmbus hamba all järjest väiksemaks kuuliks. Kui naine oli söödud, hoiatas nõuandja karu, et naine oli arseeniga koos. Karu ütles, et siis ta peab naise välja oksendama. Aga naine ütles kõhust, et ta ei taha katki närituna enam välja saada.