Tüüpkingitused

Klaus istus minu arvuti taga. Ekraanil oli ümberkaudsete tänavate skeem, millel liikusid autod. See oli vajalik selleks, et treenida päris autode müra paremini taluma. Klaus ütles, et mul on arvutis selline võrguühendus, mida ei saa püsivalt alles jätta. Vastasin, et õige võrguühendus läks nässu ja siis panin uue. Ärkasin oma voodis ja nägin und edasi. Tulin voodist välja. Täna oli minu sünnipäev. Mulle toodi kingitusi. Kingiti võimlemisriist, mis koosnes venitatavatest nööridest. Mulle oli aegade jooksul palju võimlemisriistu kingitud ja olin valmis neid ka kasutama. Lisaks kingiti juuksehari. Kõik vaatasid, et ma kammin vähe juukseid ja kinkisid mulle kamme, aga sellepärast ma rohkem kammima ei hakanud. Kingiti veel päris okaskera. Mõtlesin, et annan selle Joosepile, talle see meeldiks. Aga edasi mõtlesin, et need okkad on siiski väikese lapse käes ohtlikud. Mul oli suu kuivanud. Enne vannituppa minekut hakkasin suud süljega niisutama. Tegin seda külaliste nähes. Ärkasin uuesti. Mõtlesin, et selles unenäos mul sünnipäev ei ole. Imestasin, et eelmises unenäos oli olnud, kui päris sünnipäevani jäi veel mitu kuud. Tulin voodist välja. Mõtlesin, et seekord vannituppa mineku asemel loen raamatuid. Võtsin riiulist Enekese köite. See oli kuues köide. Mina teadsin, et Enekesel on ainult neli köidet. Vaatasin, mis märksõnu see köide sisaldab. Esimene ja viimane märksõna ei olnud omavahel tähestiku järjekorras.

*
Käisin sõja ajal kellegi majas elaniku kodust ära oleku ajal tema vihikuid lugemas. Vihikute sisu järgi tundus, et seal elab Helina. Lugemist lõpetades ei mäletanud ma täpselt, kuhu vihikud tagasi panna tuli, aga vihikute omanik vist ise ka ei mäletanud, kuhu ta oli need jätnud. Aga käisin majas kuude kaupa ja majaelanik minu seeskäimise vastu midagi ette ei võtnud, siis ta vist ei olnudki seeskäimise vastu. Kui seal majas käimise lõpetasin, võtsin ametiasutusest tõendi, et see, kelle pabereid ma olin lugenud, oli Helina.