Ettekanne muuseumi kohta

Läksin oma endisesse kooli. Seal sain teada, et hiljutise Päikese magnettormi tagajärjel sattus mitu inimest eluohtlikku seisukorda. Üks neist viidi kiirabiautoga Tartust Tallinna. Kui neil nii nõrk tervis oli, võis järgmine kord minna veel halvemini. Ainult et neil ei olnudki probleemid südamega, vaid hingamisega ja muu sellisega. Jagati ettekannete teemasid, mis tuli ühel läheneval päeval pidada. Mina sain endale teemaks "Eesti Rahva Muuseum aastatel 1978-1985". Kodus rääkisin seal töötavale Pillele, et sain sellise teema. Ütlesin, et ma ei tea sellest midagi, aga mulle lihtsalt meeldib vahel rahva ees esineda. Otsin riiulitest sel teemal kirjandust. Kõnes mõtlesin öelda, kes olid sel perioodil Ameerika presidendid. Isiklikest mälestustest mõtlesin rääkida, et algkoolis viidi meid sageli sinna muuseumi ekskursioonile. Sealhulgas viidi jõululaupäeval. Ja jõululaupäeval tuli üks muuseumitöötaja meile tööõpetuse tundi ja õpetas valmistama jõuluehteid, mida nimetati küll näärieheteks.

*
Vaatasin oma keskkooli matemaatikavihikuid. Olin kõik ära unustanud. Mäeltasin, et olin halva nägemise tõttu tahvlilt arvutusi katkendlikult maha kirjutanud, aga vihikus oli kõik korralikult olemas. Hakkasin uurima, mis põhimõttel need arvutused käivad. Kuna meil oli reaalkallakuga klass, oli antud väga raskeid ülesandeid. Ülesandes ei olnud pealtnäha midagi teha, aga õpetaja oli näidanud, et võrduse mõlemaid pooli sama asjaga korrutades saab sellised arvud, et saab edasi teisendama hakata. Numbritega antud arvudest tuli võtta ristsumma. Kuigi ülesanne oli raske, siiski ühe sellise lahenduse teada saamise järel oskas juba teistele sarnastele ülesannetele lahendust otsida. Mängisin Helinaga malet. Tõstsin mõlema mängija eest nuppe. Leiutasin uutmoodi käike. Leiutasin käigu, et liigutatav nupp murdub pooleks. Vigurid ja etturid olid ruudustikus tihedalt segamini. Kontrollisin, ega mõni vigur ei ole etturi tules.