Taldrikuga välja

Panin taldriku peale toite, et viia välja ühtedele tüdrukutele. Panin erinevaid toite ja kõigi nende taldrikule panek võttis kokku palju aega. Välja tahtsin viia ka raamatu, mis oli koostatud minu sünnipäeva puhul. Seal ei olnud fotodel mitte minu tuttavad, vaid vendade. Läksin koos vennaga välja auto juurde, mille juures ootasid need tüdrukud. Vend ütles, et me tulime flirtima. Ta oli joonistanud skeemi, kus keegi selle ajal paiknema peab. Läksime ühte poodi, et osta endale kohapeal söömiseks toitu. Sealt läksime edasi järgmisse poodi. Tagasiteel läksime uuesti esimesse poodi. Ostsime kõigile meist jalanõusid. See läks kokku väga palju maksma. Ütlesin, et seejuures ei ole see päeva esimene ost. Oli valida kitsamaid ja laiemaid jalanõusid samale pikkusele. Üks tüdruk oli minust lühem, aga pikem vennast, kes oli minust pikem. Selgitati, et oleneb, kas vaadata tema silmade või pealae kõrguse järgi. Üks vend ütles ühtede suusasaabaste kohta, et sellisest materjalist taldu ei tohi kasutada, sest see vigastab vastutulijaid tugevamini. Võibolla sain ise samasuguseid vigastusi, aga mina ei pööranud neile nii suurt tähelepanu.

*
Istusin kirjutuslaua taga ja lugesin. Äkki hakkas laud mind ühtede sõnade saatel suruma. Ta surus mind toa teise otsa välja. Ütlesin teistele, mis sõnad seda surumist saatsid. Kaks venda kordasid neid sõnu emale. Nad alustasid lausetega: "Kus Lembit on? Lembit peab kuskil olema." Mina ei mäletanud, et oleks Lembitu kohta küsitud. Edasi kordasid nad sõnu sama moodi nagu mina, et lugesid ühest seitsmeteistkümneni. Pärast seda oli veel sõnu tulnud, aga vennad jäid vait ja ema ütles neile, et nad praegu ei segaks.