Vanas trepikojas

Kõndisime mööda teed. Minu kaaslasel oli koer keti otsas. Vahepeal lasi ta koera keti otsast jooksma. Ütlesin, et ta ei laseks, koer tuleb mulle vahepeal lähedale. Läksin Kaunase puiesteele oma endisesse trepikotta. Trepikojas tuli mulle vastu üks vanainimene. Ma ei tundnud teda ära, aga mõtlesin, et nii vana inimene võib olla siin minuga samal ajal elanud, seetõttu ütlesin talle tere. Ta teretas vastu, aga kui me olime üksteisest juba eemaldunud, siis kuulsin, kuidas ta ütles: "Ei tea, kes see oli?" Vastu tuli ka lapsi, neid ma ei teretanud, sest nemad siin minuga vanuse poolest ühel aja elada polnud saanud. Läksin selle korteri ukse taha, kus ma varem olin elanud. Uksele tuli vastu mees, kes tundus näo järgi olevat sama, kes kolis sisse otse pärast meid. Rääkisin, et varsti me kolime jälle siia lähemale, mitte küll täpselt samasse kohta, aga poolele teele. Ütlesin, et rohkem ma ei tülita. Eemaldusin, kuigi ma polnud korterit peaaegu üldse näinud. Kõndisin oma kaaslasega läbi ühe hoovi, kus jooksis ringi hiigelsuur koer. Nii suurest koerast jooksin kaugemale ja vahepeal minu kaaslane ka jooksis.