"Masaryk jutustab oma elust"

„Masaryk jutustab oma elust. Kõnelused K. Č[apek’iga]“. Eessõna kirjutanud prof. J. Uluots. K./Ü. „Loodus“, Tartu 1937. 312 lehekülge.

Sellele raamatule on kirjutanud eessõna Jüri Uluots. Raamatu tõlge on ilmunud ajal, mida Eesti ajaloos on nimetatud nii juhitud demokraatiaks kui ka diktatuuriks, aga Uluots kiidab eessõnas Masaryki selle eest, et ta on demokraat ja keskmisest väljapaistvam riigimees.

Üks eessõna on ka kirjanik Čapekilt. Čapek selgitab, et raamatu käsikirja pani kirja tema Masarykiga toimunud jutuajamiste põhjal, kuid Masaryk tegi käsikirjale nii palju juurdekirjutusi, et Čapekil tekkis küsimus, kumb on raamatu autor. Edasi järgnevad peatükid mina-vormis, nagu oleks jutustajaks Masaryk. Tema jutus aga on üks korduv mõte, et talle ei meeldi ei suuliselt ega kirjalikult esineda.

Masaryk on kõige paremini tuntud selle poolest, et ta on olnud Tšehhoslovakkia president, kuid sellest eluperioodist räägib ta raamatus kõige lühemalt. Pätsi kohta kirjutati eesti keeles raamat, mida alapealkirjas nimetatakse poliitiliseks biograafiaks, aga Masaryk alustab raamatut selle asemel oma kõige esimestest mälestustest. Selline algus ei erine oluliselt paljudest teistest mälestusteraamatutest.

Ühes teatmeteoses öeldi, nagu oleks Masaryki vanemad rääkinud saksa keeles, aga Masaryk ütleb ise vähemalt oma isa kohta, et ta rääkis slovaki keeles. Ema küll olevat sakslaste hulgas kasvanud ja tal oli tšehhi keelega algul raskusi.

Masaryk räägib oma esimestest kokkupuudetest teiste rahvuste esindajatega. Mustlane vedas teda alt, aga juute ta algul küll kartis, kuid hiljem arvamus nendest paranes. Poola keele puhul pani teda imestama, et ta teisest slaavlasest keelt õppimata aru saab. Masaryk kritiseerib teisi tšehhe, et need küll laulsid, et nad on prantslaste ja venelaste poolt, aga ise ei tundnud vene tähestikkugi. Minu teada ka venelaste enda hulgas oli kaua palju kirjaoskamatuid.

Masaryk elas kaasa oma noorusaja poliitilistele sündmustele. Ta oli Austria riigi kodanik, aga kui Austria ja Preisimaa sõdisid aastal 1864 Taaniga, oli Masaryk Taani poolt, sest Taani oli väiksem. Mäletan jalgpalli Euroopa meistrivõistlusi, kui mina olin Hollandi poolt nagu alati, aga teised olid sarnaselt Masarykiga samuti Taani poolt just sellepärast, et Taani on väiksem. Euroopa meistriks tuli tol korral Taani, aga Masaryki ajal sõjas jäi kaotajaks. Kaks aastat hiljem sõdisid Austria ning Preisimaa omavahel, siis oli Masaryk Preisimaa vastu, aga enda sõnul sellepärast veel mitte Austria poolt.

Masaryk kirjutab oma raamatutest, mille ta on varem avaldanud. Üks raamat oli tal enesetappude teemaline. Ta tahtnud oma raamatuga öelda, et usk aitab enesetappe ära hoida, aga osad lugejad saanud vastupidi aru, nagu ta propageeriks enesetappe.

Tšehhoslovakkia riigi ajal paistis Masaryk silma sellega, et ta oli presidendiametis kaua aastaid. Kuid Austria-Ungari ajal oli ta juba olnud rahvasaadik ja siis ta võimuihaga silma ei paistnud, vaid astus saadikukohalt tagasi, kuna pidas ennast selle ameti jaoks liiga nooreks. Ka presidendiametist polnud ta oma sõnul ette unistanud, vaid arvab, et ta oleks olnud sama õnnelik sepa ametis. Presidendiameti puhul nimetab ta ka selle miinuseid, sepa ameti puhul on juttu ainult plussidest.

Enne presidendiks saamist juhtis Masryk tšehhide võitlust Austria-Ungarist eraldumiseks Esimese maaimasõja ajal eksiilis, sel teemal lugesin varem tervet ingliskeelset raamatut, sarnase sisuga peatükid on olemas ka nüüd loetud raamatus. E. Loone kritiseeris magistriõppe loengus teleoloogilisi ajaloofilosoofe, aga Masaryk ütleb, et talle tundub teleoloogia usutav, sest kõik, mida ta oli varem teinud, valmistas ette seda, et tema võitlus Esimese maailmasõja ajal oli edukas, kuigi ise ta seda võitlust ette ei näinud. Seda ta ei seleta, miks Austria sakslastel läks halvemini või miks tšehhidel oli varasemas ajaloos läinud halvemini. Masaryk ütleb ka, et talle tundub loomisteooria evolutsiooniteooriast usutavam.

Masaryk räägib raamatus oma tervislikest eluviisidest. Sarnaselt Jaan Tõnissonile kritiseerib ta alkoholi tarvitamist, samuti palju söömist. Eestis tuntakse tšehhe suurte õllejoojatena, aga Masaryk sellele kirjeldusele ei vasta. Kui ta alkoholi siiski nooremana tarvitas, siis kõigepealt jõi ta veini. Masaryk hoidis silmanägemist, võimles, tegi pikki jalutuskäike ja ratsutas. Ühel korral sattus ta küll ratsutamisel ohtu.