Põgenemisjalanõud

Inimesed kõndisid mööda ühel seinal maapinna lähedal olevat karniisi. Seal kõndis ka vanaema.

*
Mängisime malet. Vaatasin, et võibolla saan panna vastase kahele vigurile kahvli. See sõltus sellest, millise käigu vastane nüüd teeb. Ta hakkas tegema erinevaid käike, aga võttis kõik tagasi. Mängisime kellata. Ütlesin vastasele, et ta teeks mingi kella vajutamise sarnase liigutuse, siis ma tean, kas ma võin käia.

*
Üks arvuti oli tundunud vahepeal korrast ära olevat, aga siis jälle töötanud. Klaus õpetas, et selleks, et kindlaks teha, kas arvuti on parajasti töötamiseks valmis, tuleb vaadata, kas läbi arvutis oleva augu valgus paistab. Esimesel vaatamisel ma valgust ei näinud, aga teisel vaatamisel nägin. See tuli vist sellest, et nüüd on arvuti õige nurga alla keeratud.

*
Ühes korteris oli üks mees. Ta tahtis korterist lahkuda, aga sai pommiplahvatuses surma. Siis tuli korterisse üks naine, kellele oli seda pommi rohkem panna tahetud. Ta tahtis varsti korterist uuesti lahkuda, aga pidi arvestama, et nüüd ta teab, et talle tahetakse pommi panna. Üks mees tahtis temaga kaasa minna. Naine väljus ees ja mees pidi minema tema järel, aga tal polnud muud jalga panna kui ketsid. Pidi ennast maskeerima, aga kuna oli talv, oleksid ketsid olnud just eriti silmatorkavad.