Neljas keeles loetust

On hea, et saan neljast keelest sõnaraamatuta lugedes enam-vähem aru. Neid keeli võiks olla rohkemgi. Seda ei taha, et kõik maailma inimesed ühele keelele üle läheksid. Kui saab lugeda erinevates keeltes, siis on päev huvitavam. Lugesin näiteks vene keeles venelastest Ungaris. Kirjutati, et venelastele on Ungari sageli vaid peatuskoht Lääne-Euroopasse edasi rändamisel. Öeldi, et Ungaris esineb suhtumist, et Ungari ungarlastele, kuid et tähtis olevat sisserändaja enda käitumine, venekeelse autori arvates ei tohi sisserändaja põliselanikku ründama provotseerida. Sellest, kui palju on maailmas vägivalda, lugesin inglise keeles Oklahoma kohta. Tahtsin otsida Oklahoma sisepoliitika teemat, aga sattusin leheküljele Oklahoma mõrvadest. See olevat üks Ameerika mõrvaderohkemaid osariike. Vene keeles tahtsin otsida üles Venemaa kõige rahulikumat linna, aga sain kõige ohutuma linna. Uuringu tulemuseks on saadud, nagu oleks kõige ohutum linn Groznõi, kus hiljuti toimus sõda. Kõige ohtlikumaks linnaks valiti Volgograd. Moskvat ega Peterburit ei esinenud kummagi edetabeli esikümnes. Lugesin ka saksa keeles. Kamerunil olevat Saksamaal rohkem diplomaatilisi esindusi kui Saksamaal Kamerunis. Šveitsis oli toimunud mingi esimene twitteri või mingi sellise asja rahvahääletus. Mul twitteri kontot ei ole ja ma ei kavatse seda endale teha. Feisbuki konto mul on ja enda arvates olen seal parim autor, sest annan linke oma blogile, aga saan kõigist vähem laike. Ükskord luulelistis kirjutati, nagu kõigile oleks selge, et mina pole Eesti parim luuletaja, aga mul on küll enda kirjutatud luuletusi rohkem peas kui kellegi teise omi. Isa luuletused jäävad ka üsna hästi meelde. Mõni teine on ka öelnud, et minu isa luuletused jäävad hästi meelde, minu omade kohta pole teised seda nii palju öelnud. Aga on öeldud, et vähemalt minu esimest luulekogu oli hea kerge lugeda. Lugesin oma eilset raamaturubriigi sissekannet korduvalt üle ja arvustust lugeda meeldis rohkem kui raamatut ennast. Lugesin ka, mis ma selle autori varasemate raamatute kohta olen kirjutanud. Selgus, et lugemist lõpetades olen nende kohta rohkem mäletanud kui praeguseks. Raamatukokkuvõtete kirjutamisel on igal juhul mõte olemas, ei pea meeldetuletamiseks sama raamatut kaks korda lugema.

/TÄIENDUS: Kontrollisin veel Oklahoma kohta. Ühes edetabelis on see Ameerika osariikide hulgas mõrvade arvult inimese kohta 20. kohal, seega keskkohast natuke kõrgemal./