Toimus ajalooeksam. Mõtlesin, et ma ei ole nii hästi valmistunud kui varem, aga küllap ma eksami ära teen. Siis aga anti mulle raskem ja tobedam küsimus kui eelmistele vastajatele. Otsustasin, et ma ei ütle ühtegi sõna. Õpetaja ronis mäe otsa, et näha, kus ma olen, aga mina surusin ennast vastu mäe külge, et ma poleks õpetaja vaateväljas. Ma polnud päris kindel, et ta mind ei näe, võibolla jalgu nägi. Kõndisin tänaval. Eksam oli vajalik Ameerika presidendiks kandideerimiseks, aga mõtlesin, et ma ei kandideerigi presidendiks, mul ei ole selleks närvisüsteem ka piisavalt hea. Poliitilise kriisi tõttu oli olnud mõlema kandidaadi populaarsus väiksem kui varasematel valmistel, aga nüüd teatati, et vastaskandidaadi populaarsus on ühes osariigis tõusnud, kus vähesena ei ole veel hääletust toimunud, see ei ole seal enam rekordiliselt väike. Vastaskandidaat istus saali ees ja rääkis, et ei tea, mis minust saanud on, aga ta arvab, et kui ma peaksin veel elus olema, siis ma tulistan inimesi. Seepeale näidati, et kandideerimisest loobunu istus samas saalis publiku hulgas ja hakkas väikse pausi järel enda nii vale iseloomustamise peale laginal naerma. Seepeale hakkas naerma ka ülejäänud publik. Vaadati, kas kandideerima jäänu on oma vastaskandidaadi väljailmumisest kohkunud, ta võis karta, et kohe algab tulistamine. Tema ei naernud, vaid ütles: "Ma tõesti ei tea..."
*
Mul olid algamas keskkooli lõpueksamid. Läksin koolimajja kohale. Ühes ruumis istusid kahekesi Krister ja Artur. Nad olid ladunud laua peale palju raha. Mulle tuletas see meelde laulurea: "Kallimaks kui kullakoormad". Ma ei olnud saanud lõpueksamite pileteid, aga teised arvatavasti olid minu koolist puudumise päevadel saanud. Tänavu aastal olevat lõpueksamid väiksema osa peale kui varasematel aastatel. Ütlesin Pillele, et ühele eksamile ma jätsin minemata. Pille küsis, kas tervislikel põhjustel. Vastasin, et ei, sellepärast, et ma ei osanud. Mõtlesin, et õige oleks olnud öelda, et osalt ka tervislikel põhjustel.
*
Sõitsin bussis. Seisin tagumise otsa lähedal. Minust veel taga pool seisis kaks noort. Üks neist ütles, et bussisõitjad võiks omavahel rohkem rääkida. Rääkisid need, kes olid omavahel tuttavad, suurem osa seda ei olnud. Teine vastas, et näod räägivad. Taga pool seisid nooremad sõitjad, kuigi vahel olin istunud ka eesistmel. Vanasti olin kõige noorem ja sõitsin kõige taga, nüüd olin natuke vanem ja olin liikunud üks koht ettepoole.
*
Olin võtnud raamatukogust raamatuid ja vaatasin neid. Raido ütles, et ise õpetamisele läheb alati rohkem aega kui teiste õpetuse kuulamisele. M. Klesment küsis, kas keegi kunagi kedagi kiidab ka. Vastasin, et kõik ei kiida, aga osad kiidavad. Mõtlesin, et Klesment oli minuga ülikoolis samas inglise keele rühmas, seetõttu ütlesin, et meie inglise keele õpetaja ütles kogu aeg kiitmiseks "brilliant", mida võib tõlkida "briljant" või "hiilgav". Klesment ütles, et ei või tõlkida "hiilgav". Mina ütlesin, et kõike ei tõlgita alati otse, saksa keele õpetaja on öelnud, et tuleb tõlkida "läbi tule ja vee", mitte "läbi paksu ja vedela". Klesment läks minema. Mina kontrollisin veel sõnaraamatust, mis on seal "brilliant" vasted. Selgus, et ei olnud toodud kumbagi minu öeldud vastet, vaid ainult ümberjutustus. Raamatud hakkasid põrandale libisema ja kuigi ma tahtsin seda takistada, takistamine ei õnnestunud. Kukkumist märgates küsis üks seni eemal seisnud poiss mult, kas need on raamatukogu raamatud. Vastasin, et laua peale jäänud on raamatukogu omad, kukkusid enda raamatud. Siis tuli mulle meelde, et tegelikult on vastupidi.
0 vastukaja:
Postita kommentaar