Kaardimäng pööningul

Olin koos kahe poisiga pööningul ja hakkasime kaarte mängima. Võtsin enda kätte kolmandiku kaardipakist. Küsisin, kas korraga tuli ära jagada terve pakk või osa pakist. Poisid vastasid, et terve pakk. Mul olid kaardid käes läbisegi. Vanasti isa oli õpetanud, et need tuleb panna masti järgi järjekorda. Aga nii oleks võinud teised aru saada, mis kaardid mul käes on. Kaalusin, kas mitte panna kaarte siiski masti järgi. Minu lemmikmast oli risti, aga pärast selle väljavalimist oli õpetatud, et risti on kõige nõrgem mast ja poti kõige tugevam, seetõttu tulevat panna poti kõige paremale ja risti kõige vasakule. Aga mõtlesin, et paneks poti ja risti siiski kõrvuti, mõlemad on mustad mastid. Küsisin poistelt, kas meil mängus trump ka on. Selgus, et trumbiks oli ärtu. Algul käisin välja kahelisi kaarte, andes tihisid teistele. Siis mõtlesin, et nüüd hakkan ise tihisid võtma. Mul olid nii ärtu äss, kuningas kui ka emand, nendega pidi tulema kolm kindlat tihi. Käisin kõigepealt välja ärtu emanda. Aga üks poiss võttis selle ärtu ässaga ära. Ütlesin, et selgub, et pakis on sama kaarti rohkem kui üks, mul on ka ärtu äss. Poisid ütlesid, et tuleb lugeda, mis kaardile on kirjutatud. Minu ärtu äss oli tihedas kirjas täis kirjutatud. Üks poiss uuris seda ja ütles, et see kaart on mõeldud kasutamiseks arvutimängus. Mul kukkus osa kaarte kahes suunas käest maha, nii et teised mängijad võisid näha, mis kaarte mul on. Kui tahtsin neid uuesti maast üles korjata, leidsin neid ainult ühest suunast.