Välismaa linnad

Lugesin vene- ja saksakeelseid võrgulehekülgi. Viimati vaatasin vikipeedia artiklit Dresdeni linna kohta. Dresdeni ajaloost oli saksakeelses vikipeedias kirjutatud pikemalt kui eile vaadatu Hamburgi omast. Dresden jääb endisele Ida-Saksamaale, täpsemalt Saksimaale. See on umbes Tallinna suurune linn. Linnas on looduskaitsealasid. Teatavasti toimus Teises maailmasõjas Dresdenis eriti suur pommitamine. Ülikooli kunstiajaloo loengus räägiti, et keskajal ehitati Euroopas kirikuid sajandeid, aga pärast Teist maailmasõda olevat Saksamaal pommitamises purustatud kirikud mõne aastaga taastatud. Võibolla Lääne-Saksamaal taastati neid kiiremini kui Ida-Saksamaal. Viimasel maal kõike sotsialismiaja lõpuks taastada ei jõutud ja taastamine käib veel praegugi. Tekkis ka uut arhitektuuri. Nõukogude aja kunsti on vahel nimetatud sotsrealismiks, aga Dresdeni artiklist leidsin mõiste sotsialistlik klassitsism. Huvitav oli, et keegi oli kokku lugenud Dresdeni tänavapuude arvu. Arvutasin, et neid tuli umbes üks kümne linnaelaniku kohta. Suurte ja väikeste puude arvu polnud eraldi nimetatud.

Eile lugesin venekeelset vikipeediat Nižni Novgorodi ehk Nõukogude aegse nimega Gorki kohta. See on linn, mille vapil on kujutatud ühte sarvlooma. Ma pole kindel, kas see oli metskits või hirv. Eestis oli Saaremaa sellepärast raskemini ligipääsetav piirkond, et see oli piiritsoon, Tartusse oli välismaalastel raskem pääseda sõjalennuvälja pärast. Ka Gorki oli Nõukogude ajal välismaalaste jaoks kinnine linn, sest seal leidus sõjatööstust. Või kui lahtine Nõukogude Liit tervikunagi oli. Hiljem tolles Venemaa linnas kinnise linna staatus kadus. See on suur linn rohkem kui miljoni elanikuga.

Mõni tuttav on kahelnud, kas ma oskan võõrkeeli nii hästi, et neist raamatuid tõlkida. Tõlkides olen igal juhul keeli juurde õppinud. See mulle tõlkimise juures meeldibki, et õpib keelt juurde. Kui teeks mingit muud tööd, ei saaks keeleõppele nii palju aega kulutada.