Kõndisin mööda teed. Mul oli raskusi jalgade liigutamisega. Tõstsin jalgu kordamööda pingutusega edasi. Sama teed kõndis ka teisi inimesi. Siis tuli mulle mõte, et vankrit tuleb ka edasi lükata. Seni oli see lihtsalt kuidagi lohisenud.
*
Hakati välja andma uut ajalehte. See lubas avaldada kõike, mida talle saadetakse ja mitte midagi muud. Artiklite osa oli juba täis, reklaami osa veel täitmata. Seejärel oli ka üks seni tühi lehekülg kolme reklaamiga täidetud. Aga selle pöördel veel midagi ei olnud. Mõtlesin, et reklaamipakkujad on huvitatud reklaami ostmisest ainult külgmisele leheküljele, pöördelt seda keegi ei näeks. Siis selgus, et põhjus pole selles, vaid see lehekülg oligi ette nähtud valgeks jätta, sest valged olid nii eelviimane kui ka teine lehekülg. Mõtlesin, et see leht sarnaneb "Müürilehega", mille nimi ütleb samuti juba, et ei taotletagi kvaliteeti.
*
Stendil oli arvutiekraan, millesse tahtsin sisestada parooli, et ühte asja teha. Aga stendi lähedale istus üks mees, tema nähes ei tohtinud parooli sisestada. Mõtlesin, et kui ma seisaksin stendi ja mehe vahele, võibolla ma varjaksin seljaga parooli ära. Vaatasin, et selle töökoha laudadel on ainult sellised arvutid, kus sai postkasti siseneda ilma parooli sisestamata, lahtimuukimiskindla meetodiga. Ema arvas, et postkasti sisenemine ei ole ohtlik, aga minul ja emal sellist muukimiskindlat süsteemi ei olnud.
Tellimine:
Postituse kommentaarid (Atom)
0 vastukaja:
Postita kommentaar