Valimiskaart

Täna oli koolipäev, aga ma polnud veel kooli läinud. Kui ma praegu minema oleks hakanud, oleksin juba hiljaks jäänud. Ütlesin, et ma vist ei lähegi täna kooli, sest inglise keeles tuleb suur töö, aga mul ei tulnud eile kodus üldse meelde, et midagi võib õppida olla. Õpetaja oli koolis öelnud, et täna kõik kindlasti kooli tuleksid ja et kes selle inglise keele töö ära teeb, see pääseb järgmisse klassi. Mõtlesin, et võin täna kodus ära õppida ja minna homme kooli seda tööd kirjutama. Siis oleks küll õpetajate jaoks probleem, et mul oleks võimalus vahepeal teiste käest küsida, millised olid töö küsimused.

*
Artur ja Krister olid omavahel ära jaganud, kumb mida ülikooli õppima läheb. Mõtlesin, et peaksin minema ka uue ainena ajakirjandust õppima, mida oli õppinud Krister. Kui oleksin sisseastumisvestlusel öelnud, kui palju ma blogisissekandeid olen kirjutanud, oleks mind arvatavasti vastu võetud. Pärast ajakirjandusosakonnas õppimist oleksin hakanud kirjutama veel paremini.

*
Raadio mängis. Täna alustas Ameerika Iraagi vallutamist ja raadios oli sel teemal otsesaade. Üks saates osalev naine naeris korduvalt. Leidsin, et siin ei ole midagi naerda. Ameerika oli olnud pikka aega rahumeelne riik, aga nüüd tundus, et tema muutub ka metsikuks. Kartsin, et sõja jätkudes võidakse käiku lasta tuumarelv. Ameerika oli ka varem Iraagiga sõdinud, siis oli piirdutud pommitamisega, nüüd alustati riigi täielikku vallutamist. Oli karta, et iraaklased ei alistu ja partisanisõda hakkab venima. Praeguste valimiste kohta oli valmistatud Eesti mosaiikkaart, mille erinevad tükid olid erinevat värvi. Proovisin osa kaarti abivahendeid kasutamata kokku panna. Siis ütlesin Klausile, et tema jätkaks. Ma polnud saanud paigale panna veel neid tükke, mis jäid servadest kaugemale. Vaatasin, et mõned tükid olen pannud vist valesse kohta. Mõtlesin, et tegelikult ma tean, kus Eesti linnad asuvad, ma oleks võinud mõned keskmised tükid ka umbes õigesse kohta asetada, et need seal ootaksid, kuni nad muude paika pandud osadega ühendatakse.