Leidsin poe

Hakkasin linna poole kõndima. Minu ees kõndis kolm vene poissi. Üle rohumaa minnes tahtsin neist mööduda, aga siis nad hakkasid just urineerima, nii et pidi vaatama, et pihta ei saaks. Edasi läksime erinevates suundades. Fortuuna tänaval jäin seisma, sest tahtsin minna poodi, aga ei mäletanud, kus see asub. Oletasin kolme erinevat tänavat. Tuli siiski meelde, et tahan minna vanalinnas asuvasse raamatupoodi. Mul oli hiljuti ilmunud uus luulekogu, mida mul endal veel ei olnud, mõtlesin, et ostan selle poest. Luulekogu olid minu luuletustest koostanud teised ilma minu nõusolekut küsimata. Kui poodi jõudsin, siis müüja kõnetas mind, et kutsuda ühe kindla riiuli juurde. Mõtlesin, et nüüd ma oleks võinud öelda tere, aga selleks polnud ma valmis. Läksin teise riiuli juurde. Võtsin sealt raamatuid, millest oleks võinud olla järgmiseks ülikooli eksamiks õppimisel abi. Õppejõud oli rääkinud, et mõned otsivad eksamiks õppimiseks materjale internetist. Raamatud oli vast parem variant.