Nomenklatuurisüsteem Eesti NSV-s

Ajalooline Ajakiri. The Estonian Historical Journal. Nomenklatuurisüsteem Eesti NSV-s. The nomenklatura system in the Estonian SSR. 2015, 4 (154).

Selles numbris on neli kaastööd nomenklatuuri kohta, üks sovhoosidest ja kaks konverentsiülevaadet. Kõige paremini oli kirjutatud David Feesti artikkel sovhoosidest, sest selles ka kritiseeritakse Nõukogude võimu. Feest tundub olevat isikuandmete põhjal otsustades sakslane, aga artikli sisu järgi oleks ta justkui teistest kirjutajatest suurem eesti rahvuslane. Ülejäänud artiklid on erapooletud või mõnes detailis isegi Nõukogude-meelsed. Üks selline koht oli, kui öeldi, et nomenklatuurisüsteem tagas üsna efektiivse kontrolli. Ei peatutud sellel, kas riik peab kontrollima rahvast või rahvas riiki. Samuti ei seletatud, miks efektiivne kontroll ei suutnud Nõukogude Liidu arengus mahajäämist ega kokkuvarisemist ära hoida. Teine Nõukogude-meelne detail oli, kui öeldi, et nomenklatuuri võeti vastu vaid ausaid inimesi. Aus on seejuures jutumärkideta, Feestil "kulak" jutumärkides. Nõukogude ajal arvati, et aus inimene parteisse ei astu. Nomenklatuuri liikmete ausamateks pidamine ei pruugi olla kirjutaja enda seisukoht, vaid tuleneda refereerimisest, aga refereeritavat võib ka kommenteerida. Numbri koostaja ja ühe kaastöö autor on Tõnu Tannberg, kes ei ole Nõukogude-meelsusega silma paistnud, vaid käskis meil ülikoolis lugeda raamatut "Õiguse vastu ei saa ükski", mis oli teos, mis kommunistidele ilmselt ei meeldinud.

Rahvas on pahandanud, et miks on võimu juures ikka veel endised kommunistid, kuid sellest numbrist selgub, et kommunistide hulgas oli olemas veel omakorda privilegeeritud kiht ehk nomenklatuur. Nomenklatuur tähendab nimekirja, aga see ei olnud isikunimede loend, vaid koosnes tähtsamatest ametikohtadest. Ametikoht võis olla ka täitmata. Selles numbris on sõna nomenklatuur kasutatud kitsas tähenduses, aga sõnal on olemas ka laiem tähendus. Bioloogias võib rääkida liikide nomenklatuurist. Võõrapärase nimetusega nomenklatuur on ajakirjas tähistatud neid nimekirju, kuhu oli võõramaalastel ka kergem ametikohti täitma pääseda. On teada, et olid olemas ka küüditatavate nimekirjad, aga nende puhul pole sõna nomenklatuur kasutatud. Küüditati Eesti ajal välja paistnud inimesi, ENSV nomenklatuur olid uue aja väljapaistvad, kes paistsid välja vähemalt võimu omamise poolest.

Kõik, kellel Nõukogude ajal mingeid eesõigusi oli, ei olnud ilmselt nomenklatuur. Ma sain koolis tasuta süia, kuna olin paljulapselisest perest. Samal põhjusel võisime osta haruldasemaid toiduaineid poest, mida nimetasime ohvitseride poeks. Kui tahtsime sõita Saaremaale, pidas sõjavägi meid küll nõuetekohaselt vormistamata paberite pärast kinni, kuid kui isa näitas kirjanike liidu liikmepiletit, anti lõpuks Moskvast luba edasi sõita. Hiljem kandsid pronksiöölased isa vaenlaste nimekirja ametinimetusega poeet-dissident.

Nõukogude ajast on raske ilusas keeles kirjutada. Ühel leheküljel häiris, et sõna 'nomenklatuur' oli juba mitu korda lauses. Võõrsõnade kordumine võib häirida rohkem kui omasõnade. Kummaline on, kui kasutatakse segakeelseid lühendeid nagu ENSV NKGB. Võiks arvata, et esimene pool on eesti keeles, kuna tähistab kohalikku nähtust, teine venekeelne pool viitab üleliidulisele. Aga eestikeelse lühendiga on ka üleliiduline ÜK(b)P. Nõukogude ajal pandi võimuorganitele pikki nimesid ja tehti neist nimedest siis palju lühendeid. Diktatuuririikides kasutatavat keelt on nimetatud uuskeeleks. Aga pikki pealkirju pannakse ka teadustöödele. Antud trükises on artikli põhitekstis kommunistlikele võimuorganitele viitavad lühendid ja joone all arhiive tähistavad lühendid.

Nõukogude ajal oli tarvitusel tegelikult rohkem kui üks emakeel. Kodus öeldi, et tähistati jõule, aga trükisõnas nimetati neid näärideks. Raekoja platsi nimetati suulises kõnes Raekoja platsiks, aga tänavasildi järgi oli see Nõukogude väljak. Kui eelistada ajaloo uurimisel kirjalikke dokumente mälestustele, võib tolleaegne pealesurutav keel veel tollest ajast rohkem võidule pääseda.