Sünnipäev kabemänguga

Üks vennapoeg on tahtnud viimasel ajal külas käies iga kord kabet mängida. Täna tähistati tema sünnipäeva ning kinkisime talle isiklikud kabenupud, komplektis olid ka malenupud ja täringud. Mängisime kogu peo aja kabet. Mängudes osalesid kaks vennapoega, mina, kaks venda ja üks vennanaine. Üks vend piirdus pealtvaatamise ja kommenteerimisega, üks vennanaine avaldas soovi mängida, aga ei saanud selleks võimalust. Vennatütred on reeglite järgi mängimiseks liiga väiksed, aga püüdsid vahepeal nuppe mingil muul eesmärgil oma kätte saada. Arvati, et mina mängin kabet kõige paremini, aga ise ma selles kahtlesin ja vennanaise vastu jäingi kaotajaks. Selgus, et komplektil oli see puudus, et mustad ruudud ja mustad nupud olid täpselt sama värvi, nii et kui laua kohale langes kellegi pea vari, ei olnud musti nuppe enam üldse näha. Peo lõpul oli vennapojal hea meel ka malenuppude üle, kuigi male reeglid ei ole tal veel selged.