Kõndisin tänaval. Mul olid uued prillid, mida ma ei kandnud ees, vaid sõrmede vahel, pannes neid ette ainult mõnedel hetkedel. Ma olin kuskilt kuulnud, et vanasti olid näpitsprillid moes olnud. Kui keegi mulle vastu tuli, panin prillid hetkeks ette, et vastutulija nägu vaadata. Kui prillid oleks olnud ees kogu aeg, oleks võinud juhtuda, et näod jäävad vaatamata, aga nüüd oli vaatamine kindla liigutusega seotud. Olin kuulnud, et kui prillid kogu aeg ees ei ole, siis läheb nägemine veel halvemaks. Mulle tundus see väide kahtlane, võibolla läks silmade prillideta treenimisel hoopis paremaks.
*
Ühel naisel oli selline riietus, et mõtlesin, et tema pole selline nagu minu klassikaaslased. Aga öeldi, et see naine on just meie klassikaaslane. Andres loetles, milliste klassikaaslaste esimest korda koolitulekut ta mäletab. Selle naise kohta öeldi, et ta tuli meie klassi hiljem. Ma mäletasin küll ühte tüdrukut, kes oli meie klassis ainult ühel aastal ja käis vähe koolis, aga see ei olnud tema. Eesnimi oli teine. Mitte keegi ei mäletanud seda väidetavalt meie klassis õppinud teistsugust tüdrukut. Võis olla, et ühe inimese on kõik ära unustanud. Aga tõenäolisemalt mäletas ta ise valesti, millises koolis ta oli õppinud.
0 vastukaja:
Postita kommentaar