Lausete jada

Vene ajalooajakirja pildil näidati, et tšuktšid kandsid sõjas raudrüü sarnast kaitseriietust, ainult et see polnud tehtud rauast, vaid puust. Eestikeelsed mõisted 'raudrüü' ja 'puusärk' on tähenduselt erinevamad. Mäletan ka võõrkeeles loetud teoste sisu eesti keeles. Mõni väljend on küll ka originaalkeeles meeles. Hea võõrkeeleoskus ei pruugi olla suur au, kui see teeb emakeeleoskuse halvemaks. Vennad on arvanud, et tulevikus jääb võõrkeelte õppimist vähemaks, sest masinad tõlgivad inimeste eest. Masintõlge ei kõla eriti luuleliselt. Eilses ajalehes soovitati jälle, et ärge arvutage koolitunnis oma peaga, vaid masinaga. Sama kirjutaja arvas aga, et teoreeme peab oskama tõestada oma peaga, ei piisa teoreemi sisu teadmisest. Minu meelest võiks olla sama arvutamisega, et võiks osata kontrollida, kas arvuti arvutab ikka õigesti. Olen vist kirjutanud, et oma peaga arvutamine arendab aju rohkem. Iseküsimus, kui arenenud aju üldse peaks olema. Mõistuse arendamisel on varjukülgi. Tugevam laps võib hakata nõrgemat peksma ja targem rumalama üle nalja tegema. Mõni küsiks, kas ta ikka on siis targem. Aga kui tal on näiteks parem arvutamisoskus, suurem mälumaht ja rohkem faktiteadmisi, siis mingis mõttes ta on targem. Või puudust võib näha ka huumorimeele puudumises, kas nalja tegemist peab üldse kiusamiseks pidama? Saavat teha erinevaid nalju. Maleklubis on räägitud, et nali ja vale on umbes sama. Ma kirjutasin ükskord vist teistsuguse lause, et tõde ongi naljakas.