Kooli magama

Läksin kooli poole. Mõtlesin, et nüüd ma tulin kogemata Võidu sillast, mitte kaarsillast, siit on pikem tee. Teiseks peaks kaarsillast minema sellepärast, et see on meie klassi õpilaste komme, et tee peal kokku saada ja osa teed koos minna. Koolimajas nägin tiivatrepil õpetaja Noorlaidu ja ütlesin talle tere. Mõtlesin, et arvatavasti ma pean sel õppeaastal ka Noorlaiu tundides käima, aga olen sealt puudunud, sest mul on tunniplaanis viga. Noorlaid teretamisele ei vastanud, arvatavasti ei tundnud ta mind nii pika puudumise järel enam ära. Läksin klassi 307, kus pidi tulema õpetaja Volmeri tund. Õpetaja ütles kahele tüdrukule, et nad läheksid nüüd vannituppa, sest vannitoas on praegu poisid, mitte tüdrukud. Tuli välja, et nüüd on koolimajas poistele ja tüdrukutele eraldi vannituba ning tüdrukute oma on praegu vaba. Jäin magama. Mõtlesin, et ma vist suudan läbi une ka tundi jälgida. Aga võibolla muutub uni sügavamaks ja enam ei suuda. Toetasin selga vastu pinginaabrit ja pead vastu oma õlga. Mõtlesin, et magades peaks lõpuks pea alla kukkuma. Aga kui see on õla najal, siis võibolla ei kuku.