Mälestusi "Kalevalast"

- Mille kohta täna mälestusi kirjutada?

- Tänapäeval on lubatud kirjutada vist ainult avaliku elu tegelastest. Seega võiks kirjutada millegi loetu või televiisorist nähtu kohta. Mälu maht on vist ikkagi piisavalt väike, et kõik ühte blogisissekandesse ära mahuks.

- Mida sa mäletad soome eeposest "Kalevala"?

- "Kalevala" ma polegi läbi lugenud. Aga keskkooli ajal pidime lugema kohustusliku kirjandusena selle ümberjutustust. Keegi vastajatest ütles juba siis, et ta ei mäleta seda hästi, sest luges seda ammu. Õpetaja küsis, mida tähendab ammu. See võis tähendada mõne nädala või kuu eest. Üks vastaja vähemalt oskas midagi rääkida. Tal paluti iseloomustada tegelast nimega Väinämöinen. Vastaja ütles, et Väinämöinen oli isepäine. Mulle seostub Väinämöinen rohkem "Sõrmuste isanda" tegelasega Gandalf kui eesti Kalevipojaga. "Kalevipojas" oli nime ja võibolla ka tegevuse poolest sarnane tegelane vist Vanemuine. Väinämöinen oskas võibolla ka muusikat teha ja ta tegi vist veel asja nimega sampo. See oli vist imemasin, mis tegi raha ja võibolla ka muid asju. "Kalevalas" endas olid vist pikemad read kui "Kalevipojas". "Kalevipoeg" jagunes vist peatükkideks ja "Kalevala" vist runodeks. Sõna 'runo' üks tähendus soome keeles peaks olema ka lihtsalt 'luuletus'. "Kalevalas" esinesid vist ka tegelased Kullervo ja Lemminkäinen. Ühe kohta neist võis olla ühes kunstikalendris maal. Maalil lamas ta surnult vist Toonela jõe ääres, tema ema püüdis teda ellu äratada ja saatis lendu mesilase, kes pidi vist hinge tagasi tooma. Nii oli öeldud pildi kommentaarides. See oli vist ka ühe "Kalevala" loo ümberjutustus, mida loeti ette juba põhikoolitunnis. Seal oli üks meestegelane magatanud kõik mingi saare naised ja saare mehed hakkasid kättemaksuks nuga ihuma. Ühele klassivennale tegi see koht nalja. Kui "Kalevipoeg" lõppes salmiga sellest, kuidas Kalev tuleb kord tagasi eesti põlve uueks looma, siis "Kalevala" lõpus oli vist midagi juttu uue sampo tegemisest. Nii "Kalevipoega" kui ka "Kalevalat" on kirjutatud rahvaluule põhjal. "Kalevala" jaoks koguti rahvaluulet Karjala aladel. Sellest osa kuulub praegu Soomele ja osa Venemaale. Soomes poldud juba iseseisvumise järel riigipiiri asukohaga rahul, Ida-Karjala Selts tegeles alade juurde nõudmisega. Seda õppisin ülikooli ajalooloengus. Teises maailmasõjas vallutas Karjala alasid juurde aga Nõukogude Liit ja veel massiliselt soomlasi asus Soomele jäänud aladele ümber. Nõukogude ajal räägiti rahvusest nimega karjalased, nende jaoks oli algul Karjala NSV ja hiljem väiksema autonoomiaga Karjala ANSV. Praegu ma pole kindel, kas karjala keel ei ole lihtsalt soome keele murre või ongi eraldi keel. Nõukogude ajal räägiti, et kui eestlased oma maal vähemusse jäävad, siis läheb meiega nii nagu Karjalaga, et NSV muudetakse ANSV-ks. Nõukogude Liidu lagunemisel NSV-d iseseisvusid, aga ANSV-d ja AO-d ja AR-id mitte. Tšetšeenid püüdsid ilma NSV-ta iseseisvuda, aga nende vastu tuli sõda. Hiljem on küll NSV-d omanud Gruusia ja Ukraina vastu ka sõda alustatud, aga nende eesmärk oli võibolla ainult osa territooriumi vallutamine.

"Kalevala" koostaja nimi oli võibolla Elias Lönnrot või Lönrot. Võibolla võrreldi teda ühes kirjandustunnis Juhan Liiviga, kuigi loogiliselt oleks rohkem põhjust Kreutzwaldiga võrrelda. Võibolla olen lugenud midagi "Loomingu Raamatukogust" "Kalevala" autori eluloo kohta, kuigi tegelikult vist mitte, sest lugesin hoopis "Seitsme venna" autori elust. Tegelikult tegi "Kalevalas" sampot vist teine tegelane kui ma eespool mõtlesin, sest üks tegelane oli vist sepp ja Väinämöinen ei olnud sepp. "Kalevala" peaks olema maailmas tuntum kui "Kalevipoeg". Tolkien töötas vist välja haldjakeelt ja ühe eeskujuna kasutas vist soome keelt. Nüüd hakkab jutt otsa lõppema. Praegu loetavad raamatud jäävad loodetavasti paremini meelde, kuigi üle poole elu on tõenäoliselt juba läbi. "Kalevipoja" pealkiri on vist tuletatud "Kalevala" pealkirjast, mis ilmus varem, aga eesti rahvaluules oli ilmselt Kalevipojast juttu juba enne "Kalevala" ilmumist. Meil on soomega sarnane keel ja sarnase pealkirjaga eepos. Kodus on "Kalevala" tõlge olemas, olen vahel kaalunud selle läbilugemist, aga palju muud on ka lugeda.