Meelva õuel oli metskits. Ta oli puude vahel peidus. Kits otsustas, et ta läheb metsa tagasi, sest siin on puud nii hõredad, et inimesed võivad teda näha. Sama moodi oli otsustanud üks loom sama kirjaniku ühes aastakümneid varem kirjutatud raamatus. Selle autori lugemine tegi metsaelu masendavaks, sest metsas olid ka puud hõredalt. Enne kui kits taluõuelt lahkus, tegi ta mõned korrad erinevatesse kohtadesse lõket. Pärast tule tegemist kustutas ta lõkked uuesti ära. Ma ei saanud aru, kuidas kits oskab nii hästi lõket teha ja millega ta tule süütab. Kui metskitsedele oli tuletegemine geenidega kaasa antud, siis pidid nad kuidagi tuld süüdata oskama ka ajal, kui inimesed polnud veel tuletegemisvahendeid leiutanud.
*
Sirly saatis mulle oma magistritöö mustandi. Ükskord varem ta oli juba ühe pika kirjatöö saatnud. Nüüd saadetud töö oli trükitud, aga iga natukese aja tagant tulid autori pastaka ja kirjatähtedega kirjutatud kommentaarid. Neist oli näha, et ta on seda tööd varem kellelegi teisele ka lugeda andnud, sest kommentaarid olid pöördumised ühe teise inimese poole. Kommentaarides ütles Sirly, et kõike pole ta lugenud ja ei viitsi lugeda.
0 vastukaja:
Postita kommentaar