Loeng algusest lõpuni

Algas ajalooloeng. Hakkasin õppejõu juttu konspekteerima. Mõtlesin, et ma ei jõua kõike üles kirjutada, aga seni on eksamitel küsitud seda, mida olen jõudnud. Võibolla nüüd tuleb eksam, kus küsitakse midagi muud. Konspekteerides mängisin käekirjaga, tehes vahepeal suuri ja vahepeal väikseid tähti. Võtsin pinginaabrilt vihiku ära, öeldes, et see on tegelikult minu vihik. Pinginaaber vaidles vastu, et see on tema oma. Mina ütlesin, et ei, minu. Pinginaaber ütles, et ma kaoks siis minema. Läksin koos selle vihikuga temast natuke kaugemasse lauda. Loengu lõpul läksin tema juurde tagasi ja seletasin, et see on minu õpilaspäevik, mis visati ilma minu loata minema ja mille arst prügikastist leidis, võttes selle kasutusele ja kirjutades sisse pinginaabri andmed. Vaatasin, kas kaanele on kirjutatud minu nimi. Seal oli pinginaabri nimi. Aga seletasin, et selles päevikus leidub kaks erinevat käekirja, pinginaabri nimi on kirjutatud arsti käega, muu minu käega. Nüüd jäi pinginaaber uskuma.