Aleksandr Blok

Aleksandr Blok. „Ööbikuaed. Valik luulet“. Tõlkinud Kalju Kangur, Jaan Kross, August Sang, Johannes Semper, Heiti Talvik, Debora Vaarandi. „Kirjastus Eesti Raamat“, Tallinn 1972. 320 lehekülge. Tõlgitud vene keelest 1968. a. väljaandest.

Vanemad luuletused selles kogus on kirjutatud 19. sajandi lõpus, hilisemad pärast kommunistide võimuletulekut Venemaal. Lugemist alustades olin üllatunud, et raamat tundus parem kui otse enne seda lõpetatud suurimaks vene luuletajaks peetud Puškini tõlkekogu. Lõppu välja jõudes ei olnud ma rahul, et oli raske aru saada, millised on Bloki seisukohad. Mulle tundus, et ta tahtis Oktoobrirevolutsiooni kritiseerida ja imestasin, kuidas Nõukogude ajal selline raamat välja anti, aga mõnes kohas on arvatud, et ta aktsepteeris revolutsiooni.

Raamatu algul meenutas teos eestlaste Enno ja Masingu luulet. Mõlemat loodustemaatika poolest ja Masingut usuliste teemade poolest. Kui Puškinil esinevad viited antiikreligioonile, siis Blokil peamiselt ristiusule. Ühes kohas oli Blokki võrreldud Puškiniga, aga mulle jättis Puškin sõjakama mulje. Blokil surnuid leinatakse, Puškinil on rohkem tapmiste kirjeldusi. Blokil tulevad sellised teemad sisse alles pärast revolutsiooni, kui need muutusid igapäevaseks reaalsuseks, ja mulle tundub, nagu ta tahaks näidata nende koledust.

Sarnaselt Masinguga huvitas Blokki tähistaevas. Ei lugenud kokku, aga tundus, et Blok nimetab väiksena paistvaid tähti sagedamini kui päeval paistvat päikest, ja lund rohkem kui suve. Soojemal aastaajal nimetab ta vihma ja sarnaselt Masingule udu. Ühes luuletuses on öeldud, et minategelane eelistab külma soojale, teises esines vist ka kevadeigatsus. On kloostrielu temaatikat, aga elulookirjeldusi vaadates tundub, et autor pole siiski ise kloostris elanud, tal võib mungaelu olla millegi muu sümbol. Blokki seostatakse sarnaselt keskkooli kunstiajaloo lõpueksamiks õpitud kunstnik Vrubeliga sümbolismiga, Bloki luules esineb ka Vrubeli nime. Sümbolismi on nimetatud erinevates raamatutes nii kultuurivoolu kui ka vaimuhaiguse sümptomina, Vrubelile omistatakse mõlemat.

Psühholoog Alliku järgi võib mõnel inimesel olla nii positiivseid kui ka negatiivseid emotsioone palju, teisel vähe, kolmandal ja neljandal palju ainult ühte või teist tüüpi emotsioone. Psühhiaatrias tuntakse äärmuslike meeleolude vaheldumist vanemas kirjanduses maniakaal-depressiivse psühhoosina ja uuemal ajal bipolaarse meeleoluna. Bloki luuletustes on kirjeldatud nii positiivseid kui ka negatiivseid emotsioone. Korduvalt esinevad tal vastandlikud emotsioonid üheainsa luulerea piirides. Ühes luuletuses ütleb ta, et ükskõik millised emotsioonid on paremad kui emotsioonide puudumine. Vanemates luuletustes tundub maailm talle salapärasem, hiljem on talle vahepeal elu või vähemalt argipäev igav, aga siis ütleb, et paremad meeleolud võivad tagasi tulla või tulevadki.

Psühholoogid arvavad, et aeg tundub kiiremini mööduvat siis, kui see on huvitavam. Blok ütleb paljudes kohtades, et aeg läheb aeglaselt. Kui Piiblis on vist ütlus, et Jumalale on tuhat aastat üks hetk, siis Blokile vastupidi kestab hetk sajandeid. Ainult ühes kohas ütleb ta vastupidi, et aeg läheb kiiresti. Aga psühholoogia järgi vanemaks saades hakkabki kiiremini minema.

Sorokini raamatus seostatakse Bloki ja teiste temasuguste lühikest elu revolutsiooni tagajärgedega. Aga ma ei leidnud kuskilt, et Blok oleks hukatud, elu võis lühendada rasketel aegadel tervise halvenemine. Teises kohas süüdistab Sorokin Blokki ennast revolutsioonist loomingulises vaimustuses olemises, ilma et ta oleks ise revolutsionäär olnud. Kui revolutsionäärid on juba võimul ja kehtestavad diktatuuri, siis võivad autorid hakata kirjutama trükki pääsemiseks võimu kiitvaid tekste koos selle ridadevahelise kriitikaga. Kui Blok oli juba varem sümbolist, siis tema puhul oleks selline käitumine eriti ootuspärane.

Varasem kokkupuude Blokiga on mul, et panin tema kohta kirjutatud arvustuse Hendrik Sepa raamatusse. Lugesin selle ka uuesti üle.