Pärast saadet

Eile kuulasime raadiot. Seal loeti luuletusi ja lauldi. See oli kordussaade. Aga varem ma polnud seda kuulnud. Osad luuletused tundsin ära ja osasid mitte. Pärast lasti veel tuttavaid laule, mis ei olnud vist algse saate osa. Panin juba vahepeal raadio kinni ja viisin teise tuppa; kontrollides, kas juhe sai korralikult sisse, avastasin, et tuleb veel laule. Minu luuletustele minu teada viise tehtud ei ole, kui mitte arvestada, et nooremana mõtlesin ise luuletustele mõttes viise välja, mille ma uuesti ära unustasin. Või võibolla ma ainult arvasin, et mõtlesin uusi viise välja, kasutades tegelikult neid viise, mida olin kuskilt kuulnud. Peene muusikalise kuulmisega inimene oskab öelda, kes ei pea viisi, aga kui mul olevat kirjutades juba rütmivigu, siis ei taha heliloojad võibolla lauljast halba muljet jätta. Kui autor teeb rütmivigu, saaks tõlkija need võibolla teise keelde tõlkides kõrvaldada. Saaks tõlkida ka samasse keelde, aga seda ei peetaks vist sel juhul tõlkeks, vaid jäljendamiseks. Väljaarvatud ehk juhul, kui oleks juurde kirjutatud, kelle millise luuletuse tõlge see on. Minu isa andis ükskord välja luulekogu, kus iga luuletuse juurde oli kirjutatud, kelle mõjul see on kirjutatud. Siis olevat arvustajad vaidlema hakanud, et need ei olegi nii sarnased.