Kursusetööde kirjutamine

Kirjutasin seminaritööd. Mul oli vähe mõtteid, mida võiks sellele veel lisada. Üks peatükk oli Itaalia fašismist. Mõtlesin, et selle ette kirjutan muul teemal peatüki. Praegu oli peatükke üks, mida oli vist liiga vähe. Kõige õigemaks peatükkide arvuks peeti vist kolm. Läksin kooli raamatukogu moodi ruumi, kus minu juhendaja Pajur istus laua taga ja rääkis teiste inimestega. Mulle ütles ta midagi, mida ma hästi ei kuulnud. Võibolla see lause oli, et minuga ta ei räägi, sest üks päev ma solvasin teda. Vastasin, et ma olin ainult ühel päeval ärritunud, tavaliselt olen ma rahulik. Rääkisin, mida olin kirjutanud. Pajur küsis, mis teemal ma lõputöö kirjutan. Vastasin, et ma ei ole veel otsustanud, aga võibolla kirjutan selle ka fašismist. Pajur hoiatas, et ajaloost kirjutades peab olema olemas maailmavaade. Vastasin, et ma suhtun fašismi negatiivselt, sest fašistid peavad sõda heaks asjaks, aga sõda nõuab ohvreid. Pajur pani mulle poolelioleva kursusetöö eest esialgseks hindeks nelja, veel kirjutamata töö eest kolme miinuse. Mõtlesin, et need ei ole halvad hinded, sest Pajuri neli ja kolm miinus on sama, mis teiste viis. Läksin kooli raamatukokku. Küsisin raamatut "Mussolini ja Itaalia fašism". Ütlesin, et selle pealkiri võis olla ka "Itaalia fašism ja Mussolini". Raamaukogutöötaja leidis selle pealkirjaga raamatu, mis ma esimesena olin öelnud. Vaatasin, et see on sama kujundusega, mis üks juba varem loetud raamat. Kahtlesin, kas ma selle siis üldse laenan. Aga vaatasin, et sees on selline statistiline peatükk, mida varem loetud raamatus ei olnud, autorinimi on kaanel ka teine, siis ma võtan selle raamatu.