„Sannumetoja sel aastal 1848. Ehk: Uut ja Vanna Ma-rahva römuks ja öppetuseks.“ Essimenne aasta jäggo. Tarto linnas, Trükkitud Laakmanni kirjadega. (Trükki lubatud 1847. Mõned nummerdamata + 252 nummerdatud lehekülge.)
Jannsen sai ajalehe väljaandmise loa alles liberaalsema Aleksander II võimuletuleku järel. Autoritaarsema Nikolai I ajal ta küll juba taotles luba, aga seda ei antud. Seetõttu hakkas ta andma välja ajalehe asemel aastaraamatut. Selle nimi „Sõnumitooja“ võiks kujutluses seostuda poliitikauudistega, kuid vähemalt esimene köide sisaldab vaid ilukirjanduslikke jutte.
Juttudele ei ole autorinime märgitud. Kirjandusuurijad on kindlaks teinud, et enamasti ei olnud Jannsen ise oma juttude autor. Tal olevat nii muutmata kujul tõlkeid, mugandatud tõlkeid kui ka originaaljutte. On kirjutatud, et tema jutud on paremad kui tema luuletused ja et juttude eesmärk on moraal. Jutte oma silmaga lugedes võiks neid nimetada ka haaravateks seiklusjuttudeks. Seejuures jääb lugeja piinamiseks mitu juttu järgnema, aga järge ei olnud enam samal aastal oodata.
On kirjutatud, et mugandatud tõlkejuttude tegevuse kohandab Jannsen Eesti oludele. Selles kogumikus on siiski vaid ühe jutu tegevus Eestiga seostatav, teised toimuvad kaugetel maadel ja kaugetel aegadel. Mõned eestlastele arusaadavamaks tegemised on märgatavad, Inglise revolutsiooni aegsed Inglismaa hinnad tuuakse rublades ja kopikates ning kuninga nimi ei kirjutata Charles I, vaid Karl I.
Jutte võiks nimetada monarhistlikeks. Ei loetleta, milliste pahategude eest Charles I hukati, vaid kirjeldatakse, kuidas üks poiss talle kaasa tunneb ja oleks valmis ise kuninga eest surema. Aga kui seda võiks seostada sellega, et kuningas on kõrgemast soost, siis hiljem on sama poiss valmis ka loomade asemel nälgima. Ja kuigi tal kuninga suhtes on suur austus, siis oma otsest ülemust ta ninatargalt õpetab.
Teine monarh, kellest kogumikus juttu on, on Peeter I. Kirjeldatakse, kuidas Vene monarh Hollandis laevaehitusel töötab. Peeter I tõi Eesti alale palju kannatusi, aga jutus kujutatakse teda kangelasena. Lugejale kohe ei öelda, et tegemist on tsaariga, vaid antakse selle kohta vihjeid. Hollandi laevameistrile ta ütleb küll oma nime, aga see ei saa aru, et see on tsaari nimi, vaid ta arvab, et Peeter on temast vähem tähtis ühiskonnaliige. Mulle oli siiski selge, et jutt käib Peeter I-st, sain teada esimest korda lapsena ühest vanaema pool televiisorist vaadatud filmist, et Peeter I on Hollandis laevaehitusel töötanud.
Ühe jutu teemaks on ristiusu levik Rooma riigis. Ülikoolis oleme õppinud, et kui eestlased 13. sajandil ristiusku pöörati, siis ei saanud neist kohe täielikke kristlasi, vaid tegemist oli sünkretismiga, mis sisaldas nii ristiusu kui ka paganluse elemente. Selles jutus aga saab ristiusku pöördujast kohe täielik kristlane, kes tunneb kõiki ristisusu põhimõtteid ja käitub paganatest palju moraalsemalt. Värsketele kristlastele ilmub unes ristiusu Jumal, aga ei täpsustata, kas varem on ilmunud paganausu jumalad. Mul on unenägusid erinevate eluperioodide kohta ja ühes Jaan Kaplinski luuletuses on minategelane lahutatud naisega unenägudes endiselt abielus, siis võiks oletada, et usku vahetanu näeb erinevates unenägudes erineva usu jumalaid.
Jannseni ajalehes on kirjutatud kerjamise vastu, kuidas vaeseid tulevat küll aidata, aga kerjustele ei tohtivat raha anda. Selles köites aga öeldakse, et kerjamine on parem kui varastamine. On kirjutatud, et Pärnumaa perioodil kannatas Jannsen ka ise vaesuse all. Päevikus ta kurdab rahapuuduse all ja ei tea, kust tal õnnestub vajalikud summad hankida.
Tänapäeval olevat ülestunnistus süüd kergendav asjaolu. Ühes jutus aga osalt ühiskonna survel kuriteo sooritanu hukatakse just sellepärast, et ta süü üles tunnistab. Jääb ebaselgeks, kas teda oleks saadud hukata, kui ta oleks süüd eitanud.
Koolis õpetati, kuidas Vene keisririigis usuti heasse tsaari, keda peeti mõisnikest paremaks. Selles köites ühes jutus esineb ka hea mõisnik, kes lihtsalt ei tea, et tema talupojad on vaesed. Nagu Charles I austaja oma ülemust ninatargalt õpetab, nii ka krahvi alam hakkab krahvist mõisnikku õpetama. Neljanda klassi õpikus nägi raamatu „Reis Peterburist Moskvasse“ autor maantee sõidu ajal, et talupoegade elu on raske, ka selles jutus saab krahv alamate vaesusest aru maanteelt pilku majadele heites, varem poleks ta justkui oma talupoegade maju näinud.
0 vastukaja:
Postita kommentaar