Tahtsin minna Kuldramaale. Klaus ütles, et Võlukäik on kinni aetud, sest see ei vastanud ootustele. Aga mina ja veel mõned inimesed saime sinna siiski sisse. Mõtlesin, et see on imeasi ja sellega on nii, et kes sellesse usub, see saab sisse, kes ei usu, see ei saa. Kuldramaal oli hea olla. Sõin seal maitsvat toitu. Aga kui olin juba kaks portsu söönud, öeldi mulle, et ma seda rohkem ei võtaks, muidu saab liiga palju. Seepeale mõtlesin, et siin ei ole siiski ka kõik nagu paradiisis.
*
Alustasin uut tõlketööd. Kui olin sellega veidi aega tegelenud, saabusid ruumi Jagomägi ja üks võõras mees. See mees ütles, et ma teeks talle oma arvutis olevatest asjadest koopia, sest need on väärtuslikud. Oli vaja tõlketöö rahastamiseks Kultuurkapitalilt raha taotleda. Jagomägi seletas sellele võõrale mehele, et ma olen küll kehv töötaja, aga ma saan kõik tööd valmis. Mina leidsin, et on veel vara raha taotleda, sest ma pean esitama koos taotlusega käsikirja, aga käsikirjas üks kohanimi on väga kahtlane, tuleb alles uurida, kuidas seda tõlgitakse, tõlkevea korral raha ei anta. Aga taotlemise tähtaeg oli juba kätte jõudmas. Otsustasime, et lükkame taotluse esitamise üks kvartal edasi.
0 vastukaja:
Postita kommentaar