kolmapäev, november 20, 2024

Liivaranda ja tagasi

Ema kutsus endale psühhiaatri koju. Psühhiaater lubas tulla. Varem psühhiaatri kabinetis olin ma kuulnud, kuidas ta telefoni ütles, et koduvisiite ta ei tee. Psühhiaater saabuski nüüd meile koju ja ütles, et emal on selline haigus, et ta ei tohi isegi palaviku korral kraadida, sest selle haigusega mõjub elavhõbe halvasti. Mõtlesin, et tõepoolest, klaas ei ole täielikult läbimatu aine, sealt imbub natuke elavhõbedat välja. See, kellele oli kraadimist keelatud, oli Klaus. Rääkisin talle selle jutu edasi. Ta ei võtnud seda kuulda, vaid ütles, et psühhiaater räägib sellist juttu ainult sellepärast, et praegu on selline jutt moes.

*
Kõndisin mööda teed ja jõudsin Peedu liivaranda. Seal mõned lapsed suplesid, mina hakkasin kalu vaatlema. Kui olin juba piisavalt vaadelnud, pöörasin ringi ja avastasin mälestussamba küljest nupu. Vajutasin seda nuppu ja hakkas kõlama mälestusteksti lindistus. Räägiti, et see, kelle mälestussammas see on, elas ainult 20-aastaseks. Enne surma jäi ta ühes majas luku taha, sealt murdis ta välja akna purustamise teel, aga seetõttu ta külmetas ja sellest algaski surmahaigus. Enne surma jõudis ta veel abielluda, seda tegi ta sellepärast, et jäi ühe korraga naisest sõltuvusse. Teksti autor arvas, et kõik mehed jäävad. Mõtlesin, mis teed minna suvilasse tagasi. Otse jõe kaldal tundus olevat Vallikraavi tänav, mida ma polnud seal varem märganud. Otsustasin minna siiski tulekuteega sarnasemat teed kirjanike suvila kõrvalt, kuigi seal võis olla ketist lahtine kuri koer. Olin nätsu suhu tagasi pannud, aga nüüd sain aru, et ma ei teinud seda puhaste kätega. Jätkasin siiski närimist ja asusin teele. Nägin suuri linde. Neil olid suled valged, aga ühel oli silma juurest must. Mulle meenus, et ma olen vist lugenud, et lindudel on ainult suled valged, neil on nahk musta värvi. Sellel linnul olid silma juurest suled ära tulnud, seetõttu paistsid suled välja. Teisel linnul oli sulgi ära tulnud kaelalt ja kael paistis mustana. Tee muutus tundmatuks, tundus, et ma pole seal, kust ma minna kavatsesin. Üks auto tundus püüdvat mind aia ääres alla ajada, aga see ei õnnestunud. Ta tegi teise katse veel, ka see ei õnnestunud. Sellega allaajamiskatsed lõppesid. Kõndisin edasi ja tee muutus jälle tuttavaks.

0 vastukaja: