"Eesti Postimees" 1871–1880

"Eesti Postimees" 1871–1880.

Kui perioodi algul oli ajalehe nimi „Eesti Postimees ehk Näddalaleht“, siis lõpus kadus selle teine pool ära. Nüüd oli ajalehel palju kaastöölisi, aga keskendusin neile autorinimeta artiklitele, mille puhul oli võimalik, et need olid J. V. Jannseni kirjutatud. Tema tütar kolis Kroonlinna, aga tegi lehele kaastööd edasi. Aastast 1879 oli lehe päises aga välja toodud kaks Jannsenit – lisaks vanale Jannsenile ka tema poeg Harry. Kui varem Harry õde Koidula toimetuses töötas, tehti seda varjatumalt. Kuigi 1879–1880 toodi kahe Jannseni nimed lehe päises välja võrdsetena, ütleb teatmeteos, et poeg muutus juba toimetuses domineerivaks. Sügisel 1880 muutus vana Jannsen töövõimetuks.

Olulisemad sündmused sel perioodil on veel aastal 1871 Jannseni pere reis Tartust Riia kaudu Soome, 1874 uue väeteenistuse seaduse kehtestamine, 1877–1878 Vene-Türgi sõda, 1878 „Eesti Postimeest“ kritiseeriva Jakobsoni „Sakala“ ilmumahakkamine, 1879 teine eestlaste üldlaulupidu Tartus ja 1880 kolmas üldlaulupidu Tallinnas. Jakobsonile perioodi algul „Eesti Postimees“ suleti, aga üks oluline kaastööline oli Jakob Hurt. Jannsen tundub olevat kirjutanud peale anonüümsete juhtkirjade ka Tartu uudiseid ja välisuudiseid. Ajalehel oli ka lisalehtesid, mida ma praegu ei uurinud.

Aastal 1871 ilmus Läti ja Soome reisi kohta pikk järjejutt, teel Lätist Soome peatuti ka Eesti sadamates. Reisikirjas arvatakse, et kõige parem on olla kodus, kirjeldatakse ühe reisil nähtud lapse suurt rõõmu kodulinna Tallinna lähenemise puhul. Kiidetakse siiski ka Soome olusid. Tagasisõidul peatutakse lehes vaid lühidalt.

Seoses 1874. aasta väeteenistuse seadusega kirjutatakse ka kooliküsimusest, mis oli leheveergudel oluline teema ka muudel aegadel. Seaduse kommenteerija kirjutab lehes, et varem oli sõjaväeteenistus karistus, aga nüüd auasi ja et kool peab sõjaväeteenistuseks ette valmistama, selleks on vaja uut õppeainet turnimist, samuti on vaja vene keelt õppida. On teada, et oma päevikus Jannsen sõjaväest vaimustatud ei olnud.

Seoses praeguse Vene-Ukraina sõjaga on tehtud pidevalt vastukäivaid ennustusi, millega see kõik lõppeb. „Eesti Postimees“ ennast selgeltängijaks ei pea ja ei arva end teadvat, kui kaua sõda kestab. Türklastest kirjutatakse halvustavalt, et neil ei ole Euroopas sõpru, ka Inglismaa on vaid Türgi riigi, mitte türklaste sõber. Kui Venemaa ja Türgi teevad rahu, muutub leht türklaste vastu sõbralikumaks, aga kritiseerib endiselt inglasi, kellega ähvardab puhkeda jätkusõda. Muidu on leht kriitiline nii türklaste kui ka katoliiklaste suhtes, kuna nad on teiseusulised, aga inglasi nende protestantluse pärast rohkem ei kiideta ja suhtumist õigeusku ei saa leht üldse kommenteerida. Vene-Türgi sõja esialgne rahuleping tehti teisel rahukonverentsil Venemaale vähem soodsaks ümber, sellega avaldab leht rahulolematust.

Teine üldlaulupidu lükati korduvalt edasi. Vanemuise selts tahtis seda korraldada iga viie aasta tagant ja esimene oli toimunud 1869. Luba teise laulupeo jaoks saadi alles 1876. a. suveks, aga nii kiiresti ei saadud korraldamisega enam hakkama, seetõttu taotlesid korraldajad ise aastast edasilükkamist. Laulupidu oleks toimunud suvel 1877, kui ei oleks puhkenud sõda. Laulupidu sai teoks alles 1879, ka nüüd kaaluti veel selle uuesti edasi lükkamist, sest riigis puhkes katk. Mõni teine üritus jäigi katku pärast ära, aga enne laulupidu epideemia vaibus ja seda enam edasi ei lükatud.

Kui kahel Tartu üldlaulupeol kuulus vana Jannsen veel korraldajate hulka, siis aastal 1880 seoses Tallinna üldlaulupeoga tema nime välja ei tooda. Kõnepidajana mainitakse küll Harry Jannsenit. Kahest esimesest üldlaulupeost ilmusid ajalehes pikad järjejutud, kolmandast kirjutati lühemalt ja mitte enam juhtkirja koha peal. Kuid ka kolmanda laulupeo ülevaade on võibolla vana Jannseni kirjutatud, sest autor mainib, et teab mingit asja juba 40 aastat, samuti väljendab ta laulupeoga seoses suurt rõõmu ja nimetab pidu rahulikuks, nii võib mõelda suhteliselt ekstravertse iseloomuga inimene. Ühte uusaastajuhtkirja lugedes aga mõtlesin, et Jannsen väljendab leheveergudel vahel rõõmu sellepärast, et usk käseb tal rõõmus olla.

Jannseni rabandust on seostatud „Sakalas“ tehtava kriitikaga ja sellist seostamist on võibolla aidanud kinnistada, et ka „Eesti Postimees“ toob uudise Jannseni tervisekaotuse kohta samas nupus lugejakirjaga, mis on küll juba varem kirjutatud, aga kritiseerib „Sakalat“ „Eesti Postimehe“ ründamise pärast. Samas nimeliselt tuuakse välja, et „Sakala“ vaidleb juba Harry Jannseni juhtkirjadega. Harry Jannsenit on ajalookirjanduses iseloomustatud, et ta tahtis eestlasi ja sakslasi lepitada, aga ei pälvinud kummagi rahva heakskiitu.