Olime Peedu suvilas. Ema läks sealt kõndima ja mina teises suunas. Mõtlesin, kas ma jõuan ikka nii õigeks ajaks rongile, vahepeal tuleb veel suvilas asju teha. Jõudsin järele kolmele väiksele tüdrukule. Mõtlesin, et neid on kolm ja mind üks, kui nad kallale tulevad, võivad nad must jagu saada. Ütlesin neile tere. Üks tüdruk küsis, miks ma neile tere ütlen. Selgitasin, et Peedul on kombeks, et mõned ütlevad kõigile tere, nii tuttavatele kui ka võõrastele. Kõndisime edasi ühe tüdrukuga üksteist käega puudutades. Kui rahvarohkesse kohta jõudsime, siis lasime lahti ja eemaldusime üksteisest. Mõtlesin, et linnas sellepärast üksteist ei puudutatagi, et igal pool on inimesed. Jätkasin suvilasse tagasiteed üksi. Ühes aias haukus kuri koer, eemaldusin aiast. Aga ka järgmises aias hakkasid kaks koera haukuma. Ja nad said aia alt välja. Ootasin, et nad mind hammustavad, aga esialgu nad eemaldusid minust. Jõudsin oma suvilasse tagasi. Ema küsis, kas mina sõidan linna koos Hennuga. Vastasin, et ma pole vastu.
neljapäev, veebruar 19, 2026
Tellimine:
Postituse kommentaarid (Atom)
2 vastukaja:
Ma ei saa osast teie kirjutatust aru. Kas see on siis lühijutt?
See on unenäokirjeldus. Blogis on postitused sildiga "unenägu" üksiku unenäo kirjeldused ja sildiga "unenäod" rohkem kui ühe sama öö unenäo kirjeldused. Ärkvel olles välja mõeldud ilukirjanduslikud lühijutud on sildiga "jutt".
Postita kommentaar