Teed otsimas

Olin teel sihtkohta. Kohale jõudmiseks pidin bussi peale minema. Aga ette tulev buss oli kuju järgi otsustades maaliini buss, seetõttu ma peale ei läinud. Eemal tuli ette õige buss, aga see oli nii kaugel, et peale ma ei jõudnud. Kolmanda bussiga sain sõitma. Mõtlesin, et nüüd on jälle nii nagu lapsena, et ma alles õpin teed, vahepeal olid mul vajalikud teed selged olnud. Oletasin väheste meelde jäänud märkide järgi, et lähen õiget teed. Väljusin bussist oletatavalt õiges peatuses. Läksin ühte koolimajja ning küsisin seal, kas teine koolimaja on lähedal. Vastati, et on küll. Jätkasin teed, et sinna jõuda. Võibolla läksin õiget teed, aga eelmistel kordadel oli mul minek paremini välja tulnud.

Päev koomiksina

Raamat intervjuudega

Lugesin isa soovitusel aastal 1966 Tallinnas ilmunud raamatust "Meie sõbrad, meie tuttavad" intervjuud Paul Keresega, alustades raamatu kahest eessõnast. Eessõnadest selgub, et selles raamatus vastavad kuulsad inimesed ajalehe "Noorte Hääl" lugejate küsimustele. Kerese intervjuus oli minu jaoks kõige huvitavam see, kuidas ta võistlusteks valmistub. Mina olen vahel püüdnud lihtsalt tähelepanu parandada ja tõstnud selleks malenuppude asemel mõnikord kabe- või rendžunuppe. Keres aga valmistus iga vastase vastu eraldi, analüüsides nende partiide kõiki faase. Tema ettevalmistus sõltus ka sellest, millise juhendi järgi turniir mängiti. Vormi parandamiseks tegeles ta küll ka erinevate füüsiliste spordialadega. Mul partiisid vaadates alati ei jäägi mängijate nimed meelde. Ma analüüsin lisaks malele ka ajaloo- ja ilukirjanduslikke raamatuid, aga välismaa ajalooajakirju lugedes pole ka alati autorite nimedele tähelepanu pööranud.

Malevarustuse remont

Üks klassivend pakkus, et ta võib puutöid teha. Esialgu mul ei tulnud ühtegi vajalikku puutööd meelde, aga kui ta tuli luulekogusse autogrammi küsima, andsin talle parandada vana malelaua. Kui see sai korda tehtud, andsin parandada ka parketi peale kukkudes pooleks murdunud maleratsu. Nüüd on ka see parandatud. Raha ta ei võtnud, aga andsin talle raamatuid juurde. Kunagi liimisin malelauda vist ka ise, aga vahepeal see lagunes uuesti. Tavaliselt ei lähe kahte malelauda korraga vaja, aga asju liigutades on katkine malelaud ebamugav. Kunagi oleme vendadega mänginud kahe malelauaga ka mängu "kaks lauda", mida mängiti ka maletrennis. Ja nüüd saab erinevate komplektide nuppe vahelduseks kordamööda tarvitada.

Foto tagakülg

Mul oli üks paberfoto. Läksin Ervini käest selle tagaküljele pühendust küsima. Mul oli valmis mõeldud, millist teksti küsida, aga kohale jõudes mõtlesin ümber ja ütlesin, et Ervin otsustaks ise, mida ta kirjutab. Kui Ervin oli ära kirjutanud, tahtis Klaus ka pühendust kirjutada.

Kuningakäik avangus

Tänasest otsustati pikendada päevakeskuse kiirmaleturniiride mõtlemisaega taas 15 minutile. Tulemustes ei olnud midagi enneolematut. Partii Peedor – Runnel oli umbes selline:

1. e4 c5 2. Rf3 e6 3. Rc3 Rc6 4. d4 cd 5. Rd4 Ob4 6. Rc6 Oc3+ 7. Ke2 bc 8. bc La5 9. Ld4 e5 10. Lb4 Oa6+ 11. Ke1 Lb4 12. cb Of1 13. Kf1 Rf6 14. f3 0-0 15. Og5 h6 16. Of6 gf. Järgnevalt asus valge ründama vankritega musta etturit d7, must sai ajutiste etturikahingutega vankrid liikuma, musta seis muutus aktiivsemaks, kui kaks tema vankrit ründasid ja mõlemad valge vankrid kaitsesid valge c-etturit. Mäng lõppes viigiga nuppude otsalõppemise tõttu.

Keelatud autor

Olime Paides. Siiri ei hoidnud seal maja tagaust lukus. Ta oli vahepeal kodust ära läinud, aga selgus, et ka veranda uks maja tänavapoolsel küljel oli lukust lahti.

*

Mitu minu kirjutatud raamatut konfiskeeriti raamatukogudest, sest üks poiss langes kuriteo ohvriks ja mõni päev varem oli ühes minu blogis avaldatud unenäokirjelduses sama vana tegelane ning samas vanuses tegelane kordus ka pärast kuriteo sooritamist. Korravalve oleks piirdunud ainult raamatute konfiskeerimisega, aga rahvas tahtis mind ka lintšida, seetõttu hakkasin põgenema.

Peolaud ja lugemislaud

Meil toimus täna üks sünnipäevapidu. Vahepeal rääkisin külalistega ja vahepeal lugesin teises toas raamatuid. Lugesin katkendeid raamatutest Atatürgi ja Kekkoneni kohta. Paksemas Kekkoneni eluloos oli kahtlaselt palju dialoogi ja tagakaanel öeldigi, et see on kirjutatud ilukirjanduslike võtetega. Panin süldi peale sinepit. Magusa isu oli väiksem. Peol räägiti tehisintellektist, õppimisest, unustamisest ja jutu arusaadavusest. Lasti plaadilt muusikat.

Muudatused

Mul oli ristsõna. Mõtlesin, et kustutan sellest trükitud küsimused ära ja kirjutan enda väljamõeldud asemele, seejärel kirjutan ristsõnasse enda küsimustele vastused. Ainult et need peavad omavahel kokku ka klappima.

Tähelepanekuid fraseoloogiast

Minu küsimus tänaste unenäokirjelduste kohta: "Palun iseloomustada nende tekstide fraseoloogiat: /.../"

Mina: "Teksti sellelt seisukohalt lugedes märkab tervet hulka eesti keelele tüüpilisi väljendeid, mida eestlane teab, aga mida välismaalasel võib olla vist raskem omandada kui üksikuid sõnu. Ma ei märka tekstis väljendeid, mis oleksid tekkinud võõrkeelte mõjul. Teine unenägu annab märku sellest, et kirjutaja pole mitte ainult eestlane, vaid talle on ka male tuttav eriala."

Copilot: "Neis tekstides on fraseoloogia üsna rikas ja mitmekesine, kajastades tegelase mõtteid ja tegusid selgelt ning dünaamiliselt. Siin on mõned tähelepanekud:

Igapäevane kõnekeel: Kasutatakse lihtsat ja loomulikku kõnekeelt, mis muudab loo ligipääsetavaks ja tõetruuks. Väljendid nagu "Krister tuli parajasti ise juurde" ja "Läksingi neist eemale" annavad edasi tegelase tegevusi vahetult ja loomulikult.

Detailirohkus: Tekstis on rohkesti üksikasju, mis aitavad luua selget ja elavat pilti ("transpordivahendi peatusesse", "kõik oma vajalikud paberid muude paberitega läbisegi").

Sisemised mõtted: Kirjeldatakse tegelase sisemisi mõtteid ja kaalutlusi, mis lisavad sügavust ja iseloomu ("Mõtlesin, et ma ei taha tüli", "Arvasin, et tal on õigus").

Ajas järgnevus: Kasutatakse ajamäärusi ja tegevuste järjestust, et luua selge ajaliin ("Mul olid kotis sõiduks vajalikud paberid", "Kui Tartusse jõudsin, siis mulle üllatusena pika maleturniiri esimene voor juba käis").

Kohtade ja sündmuste selgus: Selgitatakse selgelt, kus ja millal tegevus toimub, mis aitab lugejal narratiivi jälgida ("Olime Peedul", "Läksin koolimaja tiiba ülikooliloengusse").

Dialoog: Tekstis on dialoogid, mis aitavad tegelaste suhtlust elustada ja annavad loo narratiivile lisadünaamikat ("Ema vastas, et ei jää", "Tahtsin tast mööda laudu mööduda").

Erinevad tegevused ja emotsioonid: Kasutatakse mitmesuguseid fraase, et kirjeldada tegevusi ja emotsioone, luues rikkaliku ja kaasahaarava lugemiskogemuse ("Küsisin, kas saab veel turniiriga liituda", "Mõtlesin, et see võib mängijaid segada").

Kas on veel mõni aspekt, mida soovid analüüsida või mida tahaksid arutada? 😊"

Mina: "Tehisintellekt annab erinevate unenägude kohta ja erinevalt sõnastatud küsimuste puhul sarnaseid vastuseid. Pidasin küsimusega silmas ainult tänaseid unenägusid, aga vastuses on analüüs laiem. Võibolla sellepärast, et kasutasin sõna 'tekstid' mitmuses, mitte ainsuses, aga ma pidasin tärniga eraldatud osasid kaheks erinevaks tekstiks. Tehisintellekt analüüsis minu meelest jälle lauseid, mitte fraseologisme."

Lõunasse ja põhja

Hakkasin kirjutama kaevu siseküljele Kristeri suhtes kriitilist teksti. Krister tuli parajasti ise juurde. Ma ei tahtnud, et ta näeks, mida ma kirjutan.

*

Olime Peedul. Ema tahtis, et ma käiksin enne Tartusse sõitmist ka Elvas. Küsisin, kas ma niimoodi maleturniirile hiljaks ei jää. Ema vastas, et ei jää. Arvasin, et tal on õigus, ja läksingi Elvasse. Seal olid vahemaad suuremad kui ma arvasin ja nende läbimine võttis aega. Kui Tartusse jõudsin, siis mulle üllatusena pika maleturniiri esimene voor juba käis. Küsisin, kas saab veel turniiriga liituda. Rei vastas, et ei saa. Ma mäletasin, et varem on inimestel hilinemisega liituda lubatud. Jäin mänge pealt vaatama. Kui käisin tagumises mänguruumis, siis ajas üks mängu lõpetanud maletaja minuga juttu. Mõtlesin, et see võib mängijaid segada. Läksin uuesti Rei juurde, et küsida, et kui keegi osavõtjatest loobub, kas mina saan tema asemel homme teisest voorust turniiriga liituda. Algul mõtlesin, et ei ole vabu kohti täiendavate osavõtjate jaoks, siis vaatasin, et siiski on. Rei hääldus oli halvemaks läinud, seetõttu ma ei saanud aru, mida ta vastas, aga ta vist keeldus. Küsisin uuesti, aga ei saanud ikka vastusest aru.

Unenäokirjelduse sõnavara

Esitasin küsimuse sama unenäo kohta, mille kohta küsisin eelmine kord: "Palun analüüsida selle teksti sõnavara: /.../"

Mina: "Torkab silma, et palju esineb sõnu 'mina', 'mõtlema', 'ütlema' ja 'minema'. Mõtlemine, rääkimine ja kõndimine on asjad, mida teen ka ärkvel olles iga päev."

Copilot: "Teksti sõnavara on mitmekesine ja elav, andes edasi tundeid ja olukordi detailirohkelt ning tõetruult. Siin on mõned tähelepanekud:

Igapäevane keelekasutus: Kasutatakse lihtsaid ja arusaadavaid sõnu, mis muudavad teksti ligipääsetavaks ja selgeks ("minemas", "peatusesse", "pingile", "eemale").

Konkreetsus: Sõnavara on spetsiifiline ja detailne, andes täpseid kirjeldusi olukordadest ja esemetest ("transpordivahendi peatus", "seljakott", "väljumise aeg", "sõiduks vajalikud paberid").

Vaheldusrikkus: Sõnade valik on mitmekesine, vältides kordusi ja säilitades lugemise sujuvuse ("välisreisile", "transpordivahendi peatusesse", "pingile", "küsiti").

Tunnete ja mõtete väljendamine: Tekst sisaldab sõnu, mis väljendavad tundeid ja mõtteid, andes sügavama arusaama tegelase sisemaailmast ("mõtlesin", "ei taha tüli", "võiks vastu hakata", "otsima hakata").

Dialogi kasutamine: Tekstis on dialooge, mis elavdavad jutustust ja annavad tegelastele hääle ("ütlesid, et ma läheksin", "ta ütles, et ma ootaks").

Ametlik ja mitteametlik kõne: Tekstis segunevad ametlikud ja mitteametlikud väljendid, mis peegeldavad erinevaid suhtlussituatsioone ("õiguskantsler", "loengukonspektid", "mõtlesin, et ma ei pruugi vajalikke pabereid õigel ajal üles leida").

Mõisted ja terminoloogia: Sõnavara sisaldab spetsiifilisi mõisteid ja termineid, mis rikastavad teksti ja annavad täpsema konteksti ("transpordivahendi peatus", "loengukonspektid", "väljumise aeg").

Kas on veel mõni aspekt, mida soovid analüüsida või mida tahaksid arutada? 😊"

Mina: "Ka tehisintellekt alustab igapäevasusest, selles oleme üksmeelel. Mõtlesin enne küsimuse esitamist, et tehisintellekti rohked kiitused ei tule võibolla minu tublidusest, vaid Trumpi-eelse Ameerika kõnepruugist. On räägitud, et ameeriklased kiidavad palju rohkem kui eestlased. Ma pole unenägusid üles kirjutades teadlikult mitmekesist sõnavara taotlenud, vaid unenäod on ise hüplikud. Mitmekesisust olen taotlenud ainult pealkirjades."

Probleemide lahendused

Psühhiaater arvas, et mul on praegu raskem periood ja mulle tuleb määrata sel ajal tõhusam ravi. Mulle tundus, et ta võib eksida.

*

Mõtlesin, et kunagi võib öösel minu tuppa tulla keegi, kes tahab mulle kurja teha, aga ma peidan siis sügavale teki alla. Ma ei tohi seda plaani blogis välja lobiseda, muidu pole teki alla peitmisest ka kasu.

Lauseehitus

Minu küsimus unenäokirjelduse "Loenguvaheaja dokumenteerimine" kohta: "Palun analüüsida selle teksti lauseehitust: /.../"

Mina: "Tekstis esinevad üldiselt keskmise pikkusega laused, lisaks mõned lühikesed. Kõik laused lõppevad punktiga, ei ole küsimärke ega hüiumärke. Komade panemine on kirjutajal meeles. Tegelaste jutu edasiandmiseks ei ole kasutatud otsekõnet. Ajavormidest domineerib lihtminevik, komadele järgnevates refereeringutes on olevikku. Tekst on suhteliselt rahulikus stiilis, ei ole tugevaid emotsioone väljendavaid sõnu. Ei kasutata eriti palju erinevaid kirjavahemärke."

Copilot: "Selles tekstis on lauseehitus selge ja loogiline, võimaldades lugejal kergesti järgida sündmuste jada. Siin on mõned tähelepanekud:

Lause struktuur: Lauseehitus on lihtne ja selge, sageli koosnedes pea- ja kõrvallausetest, mis aitavad infot esitada loogilises järjestuses.

Sidusus: Kasutatakse hästi siduvaid sõnu ja fraase, mis seovad mõtted kokku ("läksingi neist eemale", "aga ta ütles, et").

Ajas järgnevus: Kasutatakse ajamäärusi, mis aitavad lugejal jälgida tegevuste järjekorda ("Mõtlesin, et ma ei taha tüli", "Seejärel sain aru, et").

Külalised: Tekstis vahelduvad dialoogid ja kirjeldused, mis annavad elava ja voolava tunde.

Selgus ja konkreetsus: Enamik lauseid on selged ja konkreetsed, andes konkreetseid detaile tegevuste ja tegelaste kohta ("Mul olid kotis sõiduks vajalikud paberid", "Tahtsin tast mööda laudu mööduda").

Peategelane: Tekst on kirjutatud peategelase vaatenurgast, kasutades mina-vormi, mis aitab lugejal paremini samastuda ja mõista tema mõtteid ja tundeid.

Stiil ja toon: Teksti toon on jutustav ja veidi vestluslik, mis muudab lugemise nauditavaks ja kaasahaaravaks.

Kas soovid, et analüüsiksin veel midagi selle teksti kohta? 😊

Lisainfo - ei pruugi sobida konteksti!"

Minu kommentaar: "See on kiitev iseloomustus, ükskord ajalehes kirjutati minu luulekogu põhjal, et mul on sõnastamisraskused. Selline lahti kirjutamata mõte üllatas mind, aga isa sõnul on mul proosalause parem ja luuletuste sõnastus halvem. Mõni arvustaja võibolla mõtleb, et kui eelnevalt on minu luuletusi kritiseeritud, siis ta peab minu proosat ka kritiseerima. Endale meeldivad ka enda kirjutatud luuletused, kuigi mõni vähem. Vahel mõne teise proosateksti puhul on mulle liiga pikki lauseid ette heidetud, aga unenäokirjelduses nii pikad laused nii kergesti ei teki."