neljapäev, oktoober 17, 2024
Kasupere
kolmapäev, oktoober 16, 2024
Üksi autos
teisipäev, oktoober 15, 2024
Kultuuripealinna fauna
Õpetajad ja reisikutse
esmaspäev, oktoober 14, 2024
"Siioni laulukannel"
„Sioni-Laulo-Kannel ehk 333 uut vaimolikko laulo“. 1. osa. 1845. 320 lehekülge.
See laulik sisaldab vaimulike laulude tõlkeid. Tõlkija on Jannsen, aga raamatus pole ei autorit, tõlkijat ega eessõna autorit märgitud.
Püüdsin aru saada, mida tähendab pealkirjas ja mitmetes laulutekstides esinev nimi Siion. Konteksti järgi oletasin, et see on kristlaste või tõeliste kristlaste koguhulk. Internetist kontrollides sain vastuseks, et nime Siion on kasutatud erinevates tähendustes: 1) konkreetne mägi; 2) Jeruusalemm; 3) Iisrael; 4) tulevane jumalariik.
Kampmanni kirjandusajaloos kirjutatakse, et see laulik oli omal ajal rahva hulgas populaarne, aga usudogmaatikud kritiseerisid kõrghariduseta kirjamehe tööd ja ei lubanud seda koolides kasutada. Raamatul oli peale minu loetud köite veel kaks köidet ja sellest anti välja kordustrükke. Mina tundsin esimeses köites ära ühe tuttava jõululaulu. Tean jõululaulu sõnadega „ristirahvas, ristirahvas rõõmusta“, laulikus on erinevus, et sõna „ristirahvas“ on trükitud ühekordselt.
Laulikuköite mahtu suurendab see, et uue laulu sõnad algavad samal leheküljel, kus eelmine lõppeb, samuti ei ole tekste murtud ridadeks, vaid ainult salmideks. Uue värsi algust tähistab vaid suur algustäht, ridade vahel ei ole kaldkriipse nagu tänapäeva luulearvustustes. Et aga suuri algustähti kasutatakse ka muul puhul, siis mul ajasid need korduvalt lugemisrütmi sassi. Mõnes kohas lugesin rea silpide arvu kokku ja sain ridu pikkusega vahemikus 6–9 silpi, kõige rohkem oli võibolla 7-silbilisi.
Lauludel ei ole pealkirju, vaid järjekorranumbrid. Ka salmid on nummerdatud, nagu Piiblis. On küll temaatiliste peatükkide pealkirjad. Laulu algusesse on märgitud, mis viisil seda lauldakse, aga noodid pole trükitud samas raamatus. Mõne laulu puhul on märgitud, et seda lauldakse „omal viisil“. Jannseni ajalehes on kritiseeritud mineviku muusikat, kui igaüks laulis omal viisil, mitte noodi järgi. Võibolla konkreetsest olemasolevast viisist on loobutud juhul, kui tõlkides ei õnnestunud rütmi säilitada. Mina luuletusi tõlkides olen keskendunud riimimisele, viisiga sobitamiseks tuleb keskenduda rütmi säilitamisele. Riimid ei ole laulikus kõige hiilgavamad, tüüpilised on ühesilbilised riimid, mõnes kohas oli riim üldse puudu. Üks korduv riim oli „seäl“ ja „teäl“, viimane sõna esineb ka Eesti hümnis.
Eesti hümniga leidsin ka muid sarnasusi. Ka selles laulikus võetakse midagi teha ja kasutatakse väljendit „õnn ja rõõm“. Aga kui Eesti hümnis on minategelasele kõige tähtsam isamaa, siis siin Jeesus, isamaad üldse ei mainita. Jeesust mainitakse Piibli tegelastest kõige sagedamini, Jumal-Isa on vähem ja Püha Vaimu veel vähem. Mõnes religioonis on olemas esivanemate kultus, aga siin mainitakse Aadamat seoses pattu langemisega.
Laulude sõnad väljendavad osalt sarnaseid mõtteid nagu Jannseni päevik. Mõlemal juhul tahetakse vabaneda lihahimust. Päevikus tahab Jannsen vabaneda ka enda kõrkusest, laulikus kaevatakse kõrkuse üle vähem kui lihahimu üle. Aga mul tekkis küsimus, kas see ei ole kehalisuse mainimine, kui tahetakse, et Jeesus sülle võtaks ja soovitakse tema haavu suudelda.
Päevik oli usu suhtes kahtlevam kui see laulik. Aga ühes laulus oli võibolla riimi pärast siiski kahtlemine sisse toodud, minu mälu järgi olid need read umbes: „Ma usun, et Sa Jeesus Krist’ / Mo Looja, Päästja oled vist“.
Üks tsükkel räägib Piiblist, selles ülistatakse Piiblit kui tarkuse allikat. Teises tsüklis on koguduse teemalised laulud, kogudust niiviisi ei ülistata, vaid seda peetakse koosnevaks patustest. On olemas Iisraeli teemaliste laulude tsükkel, milles arvatakse, et Vana Testamendi aegadel oli Iisrael õigel teel, aga et nüüd on ta kadunud poeg, kes tuleb õigele teele tagasi juhatada. Juutide maailmas laialipillatust peetakse karistuseks õigest usust taganemise eest. Ilmselt juudid arvavad vastupidi, et nemad on traditsioonilise usu juurde jäänud ja kristlased väära usu loonud. Kui juutide kannatused on laulusõnade järgi karistus, siis Jeesuse kannatusi peetakse samas laulikus tänuväärseks lunastuseks ja inimkonna päästmiseks. Nagu Koidula väljendas oma luuletustes soovi surra, nii kirjutatakse ka selles laulikus, et surm on hea asi, mis viib paradiisi. Vähemalt kristlased, neile antakse patud andeks, aga uskmatud lähevad vähemalt mõne laulu järgi põrgusse. Teistes lauludes on ka nendel lootust.
Esimene jää
pühapäev, oktoober 13, 2024
Teetundja
laupäev, oktoober 12, 2024
Vastaste tagalates
Käikude tagasivõtmisega.
1. d4 f5 2. g3 Rf6 3. Og2 e6 4. Rh3 Rc6 5. Of4 b6 6. 0-0 d5 7. Rc3 Oa6 8. Rg5 Ld7 9. Ld2 h6 10. Rf3 g5 11. Re5 Re5 12. Oe5 Og7 13. a4 Re4 14. Oe4 fe 15. Og7 Lg7 16. f3 ef 17. Vf3 g4 18. Vf4 h5 19. Vaf1 0-0-0 20. Vf6 h4 21. Le3 hg 22. Le6+ Kb8 23. hg Lh7 24. Kf2 Lh2+ 25. Ke1 Lg3+ 26. Kd1 Vhe8 27. Lf5 Lg2 28. Lf2 Lh3 29. Vg1 Vg8 30. Lf4 g3 31. Vc6 Lh2 32. Lc7+ Ka8 33. Ve1 Lf2 34. e3 g2 35. Vg6 g1L 36. Vgg1 Vg1 37. Ld8+ Kb7 38. Ld5+ Kb8 39. Vg1 Lg1+ 40. Kd2 Lf2+ 41. Kd1 Lf1+ 42. Kd2 Lf2+ 43. Kc1 Le1+ 44. Rd1 Oe2 45. Ld8+ Kb7 46. Ld7+ Kb8 47. Ld8+ Kb7 48. Ld7+ Kb8 49. Ld6+ Kb7 50. Ld7+ viik.