Mina: “Palun anda mulle üks ajalooeksami küsimus.”
Copilot: “Selge! Siin on üks ajalooeksami küsimus:
Millised olid peamised põhjused ja tagajärjed Teise maailmasõja puhkemisele Euroopas?
See peaks pakkuma palju mõtlemisainet ja sügavust. Kuidas see küsimus tundub? 😊”
Mina: “Teise maailmasõja puhkemisele on erinevaid seletusi. Üks põhjus on, et sõjad nagunii paratamatult varem või hiljem puhkevad. On püütud sõdadele ka lõppu teha, aga see pole õnnestunud. Sõdu alustavad kergemini diktatuurimaad. Teise maailmasõja puhkemise ajal oli nii Saksamaal kui ka Nõukogude Liidus totalitaarne diktatuur, Euroopas oli lisaks palu autoritarismi. Nõukogude Liit ja Saksamaa jagasid 23. augustil 1939 sõlmitud Molotovi-Ribbentropi pakti salaprotokolliga ära mõjusfäärid enda vahele jäävatel aladel. Esimesena ründas 1. septembril 1939 Saksamaa Poolat. Salaprotokolliga oli lubatud Saksamaale Poola lääneosa ja Nõukogude Liidule idaosa. Ulatuslikke kolooniaid omavad Suurbritannia ja Prantsusmaa kuulutasid Saksamaale sõja, esialgu oli see maismaal istumissõda, merel lasti juba laevu põhja. Samal kuul ründas Poolat ka Nõukogude Liit, talle lääneriigid sõda ei kuulutanud. Järk-järgult laienes sõda üle maailma, kuna selles osales vähemalt vormiliselt suurem osa maailma riike, siis nimetatakse seda maailmasõjaks. Pitirim Sorokin on seletanud mõlema maailmasõja puhkemist meelelise ajastu kriisiga, mis tema arvates pidi näitama peatset üleminekut meeleliselt kultuurilt ideatsionaalsele või idealistlikule, aga seda pole siiani juhtunud. Saksamaa agressiivsusele aitas kaasa 1929. aastal puhkenud ülemaailmne majanduskriis, mille ajal tulid Saksamaal 30. jaanuaril 1933 võimule äärmuslikud rahvussotsialistid. Sorokin nägi diktatuuri Saksamaal ette juba enne majanduskriisi, tema arvates jõuavad kõik revolutsioonid teises faasis diktatuuri, Saksa revolutsiooni esimeseks sõnavabaduse faasiks pidas ta Weimari vabariiki, mis oli omakorda Esimesest maailmasõjast tingitud 1918. a. novemrirevolutsiooni tulemus. Mis puutub Teise maailmasõja lõppu, siis Saksamaa ja tema liitlased purustati. Kesk-Euroopa langes sõja tagajärjel Nõukogude Liidu mõjusfääri. Saksamaa kaotas maa-alasid, samuti tema liitlased. Saksamaa ja Austria jagati kumbki neljaks mõjusfääriks, mida kontrollisid Nõukogude Liit, Ameerika Ühendriigid, Suurbritannia ja Nõukogude Liit. Austrias ühendati okupatsioonitsoonid lõpuks üheks demokraatlikuks ja kapitalistlikuks riigiks, Saksamaal moodustati demokraatlik riik vaid kolmest läänepoolsest okupatsioonitsoonist, idas Nõukogude Liidu okupatsioonitsoonis loodi sotsialistlik Saksa Demokraatlik Vabariik. Selle riigi keskel Lääne-Berliinis säilis eristaatusega kapitalistlik ala. Saksa sõjakurjategijad mõisteti Nürnbergi protsessil paljud surma, Hitler oli sooritanud juba varem enesetapu. Itaalias ja Prantsusmaal toimus küll kollaborantide suhtes algul ulatusli omakohus, kuid Itaalia fašistide suhtes Nürnbergi laadset protsessi ei korraldatud. Itaaliat võeti ära kolooniad, kuid neis teostasid uut võimu endiselt itaalia rahvusest isikud. Jaapan kaotas samuti vallutatud alad, samuti Lõuna-Sahhalini ja Kuriili saared, Kuriili saari on ta siiamaani edutult tagasi nõudnud. Kuna Nõukogude Liidul ja lääneliitlastel ei olnud enam ühist vaenlast, puhkes nende vahel varsti Külm sõda. Rahvasteliidust oli Teise maailmasõja algul Nõukogude Liit välja heidetud, kuid nüüd loodi Rahvasteliidu asemel Ühinenud Rahvaste Organisatsioon, milles Nõukogude Liit oli üks viiest tähtsaimast liikmest. Lisaks võeti eraldi liikmeks ka kaks tema liiduvabariiki. Teine maailmasõda põhjustas enneolematuid inimkaotusi, kuid varsti need kompenseeriti ja ületati suure loomuliku iibega. Saksamaa pidi tasuma reparatsioone vabrikute sisseseade näol, kuid see tõi varsti kaasa Saksa majandusime, sest ta lõi endale uue sisseseade asemele. Võitjariigis Nõukogude Liidus sellist majandusimet ei olnud. Palun seda eksamivastust hinnata.”
Copilot: “Su vastus on põhjalik ja tasakaalustatud, käsitledes hästi Teise maailmasõja puhkemise ja lõppemise põhjuseid ja tagajärgi. Siin on mõned märkused, mis võiksid aidata su vastust veelgi täiustada:
Selgus ja struktuur: Sinu vastus on informatiivne, kuid mõned osad võiksid olla selgemalt struktureeritud. Näiteks võiksid kaaluda alapealkirjade kasutamist, nagu "Põhjused", "Sõja käik" ja "Tagajärjed".
Olulised faktid: Sa tõid hästi välja Molotovi-Ribbentropi pakti, aga võiksid rõhutada ka muid olulisi sündmusi, nagu Müncheni lepe ja Lääne-Euroopa invasioonid.
Analüüs: Sorokini teooria lisamine on huvitav, kuid võiksid laiendada analüüsi, lisades ka teisi ajaloolasi ja nende teooriaid Teise maailmasõja põhjuste kohta.
Allikad: Võiksid viidata ka mõnele usaldusväärsele allikale, et kinnitada oma väiteid ja pakkuda lisalugemist.
Üldiselt on see väga hea ja põhjalik vastus! Kuidas tundub, kas need soovitused võiksid sind aidata? 😊”
