Malekarikatuur

Kinomaa

Kasupere

Üks laps kasvas kasuvanemate juures. Lapse kasuisa ütles kasuemale, et laps ei oska midagi, ta ei oska sõja ajal vaenlase lähenemise korral pikali visata. Seejärel vaenlased lähenesidki ja laps viskas siiski pikali. Edasi kirjutati raamatus, et laps rääkis uuesti püsti tõustes kasuemale, et tema kasuisa arvab ekslikult, et kasulaps ei oska midagi ja räägib seda veel tema kuuldes. Üks sõna oli trükitud sõrendatult.

Kuldramaa

Üksi autos

Vaatasin koduaknast välja. Üks väike maja tundus olevat väga lähedal. Ma teadsin, et see on optiline pete.

*

Istusin auto tagaistmel. Tegelesin algul ühe asjaga, siis vaatasin aknast välja ja mõtlesin, et ma pean ju juhtima ka. Auto oli edasi sõitnud, aga oleks võinud avarii teha. Varem ma olin autot juhtinud ainult lühikesi juppe, aga täna oli mulle antud ülesandeks üksi linnast maale sõita. Sõitmata ei saanud ka jätta, muidu oleks võinud teised metsas hätta jääda. Mul ei olnud lube ja lubadeta juhi auto oleks tulnud seaduse järgi märgistada õppeautoks, aga seda polnud tehtud. Autol läks üks kumm katki ja vahetasin selle välja.

Kultuuripealinna fauna

Eile tuli mulle Fortuuna tänaval mööda kõnniteed rebane vastu. Mõtlesin algul, et võibolla on marutõbine ja püüdsin hoida tee kaugemasse äärde. See võis olla kolmas kord, kui ma Tartus rebast näen, kõik korrad on olnud uuemal ajal. Kahel eelmisel korral ma nägin natuke kaugemalt ja ei olnud kindel, kas näen õigesti, viimane kord nägin kõige lähemalt. Ka laupäev nägin huvitavat vaatepilti. Suundusin kanali taha ja kanali linnapoolses otsas tundusid linnud väiksest prügikastist prügi välja loopivat. Üks, kes mahtus, oli pead pidi prügikastis, teised linnud olid maapinnal juba väljaloobitud prügi juures.

Marjamaa pastakatega

Õpetajad ja reisikutse

Arutasime klassivennaga, et üks kehalise kasvatuse õpetaja ei osanud õpilasi tugevamaks muuta, aga üks teine õpetaja õpetas paremini. Mõtlesin, et tegelikult andis kehalise kasvatuse õpetaja meile ka palju harjutusi. Ühe kirjanduse õpetaja kohta leidsin, et ta ei osanud kirjandeid objektiivselt hinnata, sest ühel korral pani ta mulle eksamikirjandi hindeks nulli. Põhjus oli vist, et kirjand oli kaks korda nõutust lühem. Tekst, mida me praegu lugesime, kutsus inimesi reisile. Mina ei tahtnud minna, sest reisil lubati teha ühte ebameeldivat asja, aga klassivend ütles, et tema läheb hea meelega. Hoiatasin teda, et reisi kutse ei ole kirjutatud eesti keeles, vaid see on masintõlge. Klassivend ei leidnud, et see tõlge oleks. Mõtlesin, et tõesti, kirjas on kasutatud väljendeid, mille peale masin ei tuleks.

"Siioni laulukannel"

„Sioni-Laulo-Kannel ehk 333 uut vaimolikko laulo“. 1. osa. 1845. 320 lehekülge.

See laulik sisaldab vaimulike laulude tõlkeid. Tõlkija on Jannsen, aga raamatus pole ei autorit, tõlkijat ega eessõna autorit märgitud.

Püüdsin aru saada, mida tähendab pealkirjas ja mitmetes laulutekstides esinev nimi Siion. Konteksti järgi oletasin, et see on kristlaste või tõeliste kristlaste koguhulk. Internetist kontrollides sain vastuseks, et nime Siion on kasutatud erinevates tähendustes: 1) konkreetne mägi; 2) Jeruusalemm; 3) Iisrael; 4) tulevane jumalariik.

Kampmanni kirjandusajaloos kirjutatakse, et see laulik oli omal ajal rahva hulgas populaarne, aga usudogmaatikud kritiseerisid kõrghariduseta kirjamehe tööd ja ei lubanud seda koolides kasutada. Raamatul oli peale minu loetud köite veel kaks köidet ja sellest anti välja kordustrükke. Mina tundsin esimeses köites ära ühe tuttava jõululaulu. Tean jõululaulu sõnadega „ristirahvas, ristirahvas rõõmusta“, laulikus on erinevus, et sõna „ristirahvas“ on trükitud ühekordselt.

Laulikuköite mahtu suurendab see, et uue laulu sõnad algavad samal leheküljel, kus eelmine lõppeb, samuti ei ole tekste murtud ridadeks, vaid ainult salmideks. Uue värsi algust tähistab vaid suur algustäht, ridade vahel ei ole kaldkriipse nagu tänapäeva luulearvustustes. Et aga suuri algustähti kasutatakse ka muul puhul, siis mul ajasid need korduvalt lugemisrütmi sassi. Mõnes kohas lugesin rea silpide arvu kokku ja sain ridu pikkusega vahemikus 6–9 silpi, kõige rohkem oli võibolla 7-silbilisi.

Lauludel ei ole pealkirju, vaid järjekorranumbrid. Ka salmid on nummerdatud, nagu Piiblis. On küll temaatiliste peatükkide pealkirjad. Laulu algusesse on märgitud, mis viisil seda lauldakse, aga noodid pole trükitud samas raamatus. Mõne laulu puhul on märgitud, et seda lauldakse „omal viisil“. Jannseni ajalehes on kritiseeritud mineviku muusikat, kui igaüks laulis omal viisil, mitte noodi järgi. Võibolla konkreetsest olemasolevast viisist on loobutud juhul, kui tõlkides ei õnnestunud rütmi säilitada. Mina luuletusi tõlkides olen keskendunud riimimisele, viisiga sobitamiseks tuleb keskenduda rütmi säilitamisele. Riimid ei ole laulikus kõige hiilgavamad, tüüpilised on ühesilbilised riimid, mõnes kohas oli riim üldse puudu. Üks korduv riim oli „seäl“ ja „teäl“, viimane sõna esineb ka Eesti hümnis.

Eesti hümniga leidsin ka muid sarnasusi. Ka selles laulikus võetakse midagi teha ja kasutatakse väljendit „õnn ja rõõm“. Aga kui Eesti hümnis on minategelasele kõige tähtsam isamaa, siis siin Jeesus, isamaad üldse ei mainita. Jeesust mainitakse Piibli tegelastest kõige sagedamini, Jumal-Isa on vähem ja Püha Vaimu veel vähem. Mõnes religioonis on olemas esivanemate kultus, aga siin mainitakse Aadamat seoses pattu langemisega.

Laulude sõnad väljendavad osalt sarnaseid mõtteid nagu Jannseni päevik. Mõlemal juhul tahetakse vabaneda lihahimust. Päevikus tahab Jannsen vabaneda ka enda kõrkusest, laulikus kaevatakse kõrkuse üle vähem kui lihahimu üle. Aga mul tekkis küsimus, kas see ei ole kehalisuse mainimine, kui tahetakse, et Jeesus sülle võtaks ja soovitakse tema haavu suudelda.

Päevik oli usu suhtes kahtlevam kui see laulik. Aga ühes laulus oli võibolla riimi pärast siiski kahtlemine sisse toodud, minu mälu järgi olid need read umbes: „Ma usun, et Sa Jeesus Krist’ / Mo Looja, Päästja oled vist“.

Üks tsükkel räägib Piiblist, selles ülistatakse Piiblit kui tarkuse allikat. Teises tsüklis on koguduse teemalised laulud, kogudust niiviisi ei ülistata, vaid seda peetakse koosnevaks patustest. On olemas Iisraeli teemaliste laulude tsükkel, milles arvatakse, et Vana Testamendi aegadel oli Iisrael õigel teel, aga et nüüd on ta kadunud poeg, kes tuleb õigele teele tagasi juhatada. Juutide maailmas laialipillatust peetakse karistuseks õigest usust taganemise eest. Ilmselt juudid arvavad vastupidi, et nemad on traditsioonilise usu juurde jäänud ja kristlased väära usu loonud. Kui juutide kannatused on laulusõnade järgi karistus, siis Jeesuse kannatusi peetakse samas laulikus tänuväärseks lunastuseks ja inimkonna päästmiseks. Nagu Koidula väljendas oma luuletustes soovi surra, nii kirjutatakse ka selles laulikus, et surm on hea asi, mis viib paradiisi. Vähemalt kristlased, neile antakse patud andeks, aga uskmatud lähevad vähemalt mõne laulu järgi põrgusse. Teistes lauludes on ka nendel lootust.

Raamatutelt tolmu puhumine

Esimene jää

Istusin üritusel ühe vanema kirjanikuga kõrvuti rahva ees ja esinesime. Vanem kirjanik esitas mulle küsimuse, kas mulle endale mu raamat meeldib. Vastasin, et eelviimane raamat meeldis rohkem kui viimane.

*

Helina ei olnud ammu mu kirjadele vastanud. Aga nüüd mul õnnestus saata selline kiri, et ta mõtles ümber ja otsustas vastata.

*

Oli saabunud talv. Teed olid libedaks läinud. Teed oli liivatatud. Aga liiv ulatus ainult meie trepikojast naabertrepikojani, edasi tuli paljas jää. Liivataja oli üks tüdruk, kes oli liivatamise pooleli jätnud, naabertrepikoja ette maha kükitanud ja tegeles seal oma koeraga.

Peedumäe bussipeatus

Teetundja

Vend pidi esimest korda psühhiaatri juurde minema, aga ei tundnud teed. Mina olin seal käinud ja õpetasin, kuidas minna. Rääkisin, et on kaks võimalust, kuidas tagasi tulla – kas üle Sõpruse silla või mööda Tähe tänavat kesklinna kaudu, nagu vanaema poolt tulles. Algul arvasime, et läheme koos, aga siis tuli mulle meelde, et kuna ma seal juba hiljuti käisin, ei pea ma minema täna sinna, vaid ühte teise kohta, kuhu psühhiaater edasi saatis.

Vastaste tagalates

arvuti – inimene
Käikude tagasivõtmisega.
1. d4 f5 2. g3 Rf6 3. Og2 e6 4. Rh3 Rc6 5. Of4 b6 6. 0-0 d5 7. Rc3 Oa6 8. Rg5 Ld7 9. Ld2 h6 10. Rf3 g5 11. Re5 Re5 12. Oe5 Og7 13. a4 Re4 14. Oe4 fe 15. Og7 Lg7 16. f3 ef 17. Vf3 g4 18. Vf4 h5 19. Vaf1 0-0-0 20. Vf6 h4 21. Le3 hg 22. Le6+ Kb8 23. hg Lh7 24. Kf2 Lh2+ 25. Ke1 Lg3+ 26. Kd1 Vhe8 27. Lf5 Lg2 28. Lf2 Lh3 29. Vg1 Vg8 30. Lf4 g3 31. Vc6 Lh2 32. Lc7+ Ka8 33. Ve1 Lf2 34. e3 g2 35. Vg6 g1L 36. Vgg1 Vg1 37. Ld8+ Kb7 38. Ld5+ Kb8 39. Vg1 Lg1+ 40. Kd2 Lf2+ 41. Kd1 Lf1+ 42. Kd2 Lf2+ 43. Kc1 Le1+ 44. Rd1 Oe2 45. Ld8+ Kb7 46. Ld7+ Kb8 47. Ld8+ Kb7 48. Ld7+ Kb8 49. Ld6+ Kb7 50. Ld7+ viik.

Lillepeenar pastakatega

Saalis ja jooksus

Ajalehes kirjutati ühest mõrvajuhtumist. Seoses sellega viidati minu luulekogule, et seal on sellest juhtumist juttu. Luuletuse algul olevat mainitud ka asjaosalisi, aga allpool neist juttu ei tulevat. Ma ei teadnud, kas see leht ilmubki paberil või on see elektroonilise lehe väljatrükk. Meid taheti arreteerida ja hakkasime põgenema. Jooksime läbi majade ja tegime palju pöördeid. Aga pöörete tulemusel jõudsime lõpuks ootamatult tagasi sellesse saali, kust olime põgenemist alustanud. Praegu siin küll arreteerimisohtu ei olnud, sest julgeolekutöötajad olid lahkunud. Käis parajasti rahulik arutelu.