Herbert Ligi. „Artiklid“. Rahvusarhiiv, Tartu 2023. Koostanud Ülle Tarkiainen. Praegu loetud varem pooleli jäänud kohast lisade alguseni. Kokku 579 lehekülge.
Minu raamatu autorist vanaisa paistis ajaloolasena silma matemaatiliste meetodite kasutamise poolest. Sealhulgas on ta kasutanud keerukamaid matemaatiku võtteid, mida ma olen tarvitanud ainult kooli matemaatikatunnis. Selle raamatu lugemise ajal küsisin tehisintellektilt, kus saab ajaloolane kasutada ruutjuuri ja trigonomeetrilisi funktsioone. Vastustest jäi meelde, et ruutjuuri saab kasutada arheoloog leidude tiheduse arvutamiseks ja trigonomeetrilisi funktsioone kunstiajaloolane pildi kompositsiooni või kirikutornide ehituse uurimiseks.
Küsisin, kuidas leida matemaatika uurimistöö teemat. Tehisintellekt loetles, millega matemaatikud tegelevad, tähelepanu äratasid märksõnad statistika ja tõenäosusteooria. Küsisin, kas matemaatika uurimistöö teema võib olla revolutsiooni puhkemise tõenäosus. Tehisintellekt vastas, et võib küll.
Minu blogil on olnud aastaid statistika rubriik, aga ma olen seal toonud statistikat peamiselt kahe asja kohta – oma paberteoste aasta laenutuste arvu ja blogi populaarsemate osade aasta klikkide arvu kohta. Enne blogi asutamist olen teinud statistikat ka vastutulevate autode värvi, maletulemuste ja unenäo tegelaste kordumise sageduse kohta; ülikoolis olid mul statistikatabelid magistritöö lisas bibliografeeritud ajaleheartiklite arvu kohta. Kirjutasin tehisintellektile, et võiks uuesti unenägude kohta statistikat teha, aga see on aeganõudev. Tehisintellekt vastas, et võib teha ka väiksemahulisi uurimusi. Selle soovituse tegin teoks. Magistriõppe ajal olin koostanud statistikat terve aasta unenägude kohta, aga nüüd tegin mõned uurimused üksnes ühe kuu unenäokirjelduste kohta korraga.
Vanaisa artiklikogu lõpus kirjutatakse ühe talu tehtud vaatlustest, kus pandi kirja rohkem kui ühe inimpõlve jooksul rändlindude saabumise ning põllutööde algamise ja lõppemise kuupäevi ning muud seesugust. Vanaisa leiab, et nende vaatluste katkematus annab neile väärtuse, Teise maailmasõja ajal mujal vaatlused katkesid, aga see talu tegi neid edasi. Mõtlesin, et mulle meeldib katkematult ühe ja sama asja uurimise asemel uusi uurimisülesandeid leiutada. Olen küll pannud aastaid kirja malevõistluste enda ja esikolmikute tulemusi, aga viimasel ajal tahaks seda lõpetada, kui enda tulemused ei saa enam teha uusi rekordeid ja esikolmikutes nimed korduvad. Ilmavaatlustel võib olla väärtus ka kliimamuutuste uurimise seisukohalt, kui kõik inimesed siiani ei usu, et kliimamuutused üldse toimuvad. Kuid põllutööde alguse ja lõpu kuupäevade kohta lugesin Jannseni lehest juttu, kus targem tegelane leidis, et rumalamad ei vali põllutööde tegemiseks kõige õigemaid kuupäevi.
Vanaisa vaidleb selles raamatus tervelt kahega neljast 1992. a. presidendikandidaadist. Rein Taagepera puhul on tegemist küüditatute arvu uurimisega. Olin lapsena väliseestlaste kirjutatud ajalooõpikust küüditatute arvu lugenud, aga vanaisa ütles mulle, et see arv on vale. Õiget arvu uurisid nii vanaisa kui ka Taagepera, mäletan vanaisa eluajast, kui tal oli kohtumine Taageperaga, et seda teemat arutada. Raamatus ütleb vanaisa, et Taagepera on jõudnud senistest uurijates kõige kaugemale, aga eksib samuti. Taagepera tuletas küüditatute arvu tühjaks jäänud talude arvust, aga vanaisa näitab, et neid arve pandi kirja loendust korraldamata üks kuu vähendades ja teine kuu uuesti suurendades.
Teise hilisema presidendikandidaadi Lennart Merega on vanaisal erimeelsusi rohkem kui ühes küsimuses, seejuures jätab ta artiklites mainimata, et Meri oli tema kursusekaaslane. Vanaisa vaidleb Merele vastu nii Kaali meteoriidi kui ka Tallinna esmamainimise küsimuses. Näiteks ütleb vanaisa, et Saaremaa kohanimi Püha on hilise tekkega ja ei tule seega Kaali meteoriidi Saaremaale langemisest. See järeldus on arvatavasti õige, aga kui vanaisa lisab, et miks peaks üldse ristiusk pidama pühaks sama asja, mida eelnevalt paganad, siis tuleb meelde, et mõnel teisel juhul on küll üks usk teise kombeid üle võtnud. Kristlased võtsid paganatelt üle jõulude tähistamise aja ning ka Nõukogude ateistid tähistasid kristlaste eeskujul nädala seitsmendal päeval pühapäeva.
0 vastukaja:
Postita kommentaar