Olin isa toas. Sinna saabus üks võõras, kelle raamatu kirjastus pidi varsti välja andma. Selle raamatu eksemplare oli juba kapis ja ta tuli neid eksemplare võtma. Ta rääkis, et ei tea, kellele oma vara pärandada. Mõtlesin, et võibolla peaks ütlema, et ta pärandaks selle mulle, aga jätsin ütlemata. Võõras kinkis mulle oma teose lahtiseid proovitrüki lehti ja seejärel lahkus. Köögis kohtusin emaga, kes rääkis sellest võõrast. Vastasin, et see inimene käis siin. Läksin trepist üles. Mõtlesin, et võibolla üks tüdruk on välja ilmunud, sel juhul ma tahan teda näha. Jõudsin Peedu pööningule. Olin seal eelmine kord oma asjad kahte virna sorteerinud, vahepeal oli keegi nende virnadega muudatuse teinud. Kohendasin virnasid ja seejärel hoidsin neid veel igaks juhuks kinni. Ütlesin, et kui ma lahti lasen, siis võivad virnad ümber kukkuda. Nii juhtuski. Üks klassivend leidis, et paberid kukkusid ühele tüdrukule liiga lähedale, klassivend tõstis need endises suunas tagasi. Üks klassiõde tuli ja ütles: "Nii ilus virn!", aga seejuures puudutas virna jalaga. Pahandasin temaga selle eest, lüies kolm korda jalaga teda.
pühapäev, detsember 29, 2024
Tellimine:
Postituse kommentaarid (Atom)
0 vastukaja:
Postita kommentaar