Laud raamatukogus

Läksin ülikooli raamatukogu lugemissaali. Hakkasin lugema algul ühte raamatut, siis vaatasin, et riiulis on ka minu tõlgitud teine Carlyle'i raamat. Kuigi see oli olemas ka kodus, hakkasin seda lugema raamatukogus. Mõtlesin, et esimese köite kohta kirjutas arvustaja, et stiil on hästi edasi antud, aga teist köidet ta võiks kritiseerida, et see on kuivemas stiilis. Mõtlesin, et Poe on kritiseerinud, et ta ei saa aru, mida Carlyle öelda tahab, ma vist ka ei saa, vähemalt mitte ilma edasi lugemata. Mõtlesin, et Carlyle'i laused on pikad, see tuleb sellest, et ta võrdleb lausetes erinevaid aegu ja lauses on mõlemad ajad esindatud. Minuga samasse lauda istus üks tüdruk. Siis tuli raamatukokku ka ema ja istus ka sellesse lauda. Tüdruk istus laua vastasküljel ja ema minu kõrval. Ema polnud kunagi varem mulle raamatukokku järele tulnud. Ja just täna ajasime tüdrukuga juttu. Varem ma polnud raamatukogus võõraste inimestega rääkima hakanud. Laua juurde kõndis korraks üks tuttav naine, kes rääkis, et tema laps on kadunud. Ta kartis, et sel aastal ta enam last ei näe. Mõtlesin, et võibolla pole laps surnud, vaid ta on sellisesse vanusesse jõudnud, et võibolla ta ei taha enam koos vanematega elada. Valmistusin raamatukogust lahkuma. Tekkis küsimus, kas laual on minu või tüdruku prillitoos, algul oletasin valesti. Panin jaki alla kampsuni, aga kindlalt ei mäletanud, kas see seal varem ka oli. Kui hakkasin lugemissaalist välja minema, küsis üks inimene mult, kuidas esimesele korrusele saab. Näitasin, et sinna saab trepist. Seejärel mõtlesin, et võibolla ma lähen nüüd ise ka valest trepist, ma mäletasin varasemast uduselt, et kõik trepid ei viigi esimesele korrusele. Läksin veel korraks lugemissaali tagasi. Mõtlesin, et me tohtisime siin juttu ajada sellepärast, et tegelikult on see kohvikuruum, muidu oleks keelatud. Meie lauast olid kõik lahkunud, aga ka tüdruk tuli veel korraks laua juurde tagasi. Küsisin, kas laual on tema asi. Ta vastas, et tema oma jah, korjates selle laua pealt üles. Mõtlesin, et nüüd ma veel lisaks enneolematul kombel võõraga jutu ajamisele kõnetasin teda enneolematul kombel sina-vormis.