Poola raudteed

Elias Oppenrieder. Einen neuen Staat bauen. Die Entwicklung des polnischen Schienennetzes in der Zwischenkriegszeit. // Zeitschrift für Ostmitteleuropa-Forschung. Journal of East Central European Studies. 73. 2024. 3. Verlag Herder-Institut. Lk. 431–464.

Lugesin artiklit Poola raudteevõrgust. Pealkirja järgi on teemaks maailmasõdadevaheline aeg, aga mainitakse ka varasemat ja hilisemat aega. 18. sajandil jagati Poola Venemaa, Austria ning Preisimaa vahel. Artikli järgi peegeldub see jagamine Poola raudteede tiheduses siiamaani. Kõige hõredamalt oli raudteid Venemaale kuuluval alal, keskmiselt Austria alal ja kõige tihedamalt Preisimaale kuuluval alal. Pärast Poola iseseisvumist ehitati raudteid juurde, kuid ka sellega ei toimunud ühtlustumist, sest raudteid ehitati rohkem sinna, kus infrastruktuur oli olemas. Lääne-Poola oli tööstuslikum ja söetööstus vajas rohkem raudteid. Tol ajal kuulusid Poolale ka praegused Lääne-Ukraina ja Lääne-Valgevene alad. Nii tuli välja, et raudteid ehitati rohkem poolakate ja vähem vähemusrahvustega alale, kuid artikli autori arvates ei olnud rahvuslik kuuluvus siin määrav.

Raudteid ei ehitatud nii palju nagu sooviti, sest takistas rahapuudus. Raudteed olevat olnud tähtsad Poola-Nõukogude sõjas Vene kodusõja ajal. Poolakad arvanud, et ilma raudteedeta nad kaotaksid sõja. Meile on koolis õpetatud, et ajal, kui raudteid ei olnud veel olemas, käisid poolakad siiski ära Moskvas. Teiselt poolt Teises maailmasõjas ei päästnud ka raudteed. Varasema Poola-Nõukogude sõja kohta kirjutati, et vägesid sai transportida ainult raudteid mööda, aga varem oli ka sealkandis sõditud.

Artikli autor paistab arvavat, et mida tihedam raudteevõrk, seda parem. Praegu Eestis kõik ei ole uue raudtee ehitamise poolt. Eestis on varem olemas olnud kitsarööpmelised raudteed kasutusest välja langenud. Mulle kunagi näidati Paide kitsarööpmelist raudteed, mis ei olnud enam kasutuses. Looduskaitse seisukohalt võib rohkem transporti tähendada kiiremat kliimasoojenemist, teiselt poolt ühistransport võib olla vähem reostav kui igal ühel isikliku auto olemasolu. Kui Ida-Poolas on vähem raudteid, siis see ei ütle, kui palju seal on muud transporti ja kui sageli rongid raudteed mööda sõidavad. Artikkel ei anna majandusest tervikpilti.