Valik ajaloos

Christian Heuer /Gerald Lamprecht. Das Auswahlsproblem im Prozess historischen Lernens – Eine Perspektive auf Zeitgeschichte(n). Am Beispiel der Ausstellung ’Warum? Der Nationalsozialismus in der Steiermark’. // Zeitgeschichte. Heft 4. 2024. 51. Jahrgang. Vienna University Press. Auswahl – Was man in Geschichtsunterricht lernen soll. Lk. 427–444.

See on juba teine raamatukogus loetud saksakeelne artikkel järjest, kus püstitatakse küsimus, kas holokaust on täiesti eriline ajaloonähtus või samasugune nagu teised. Austrias võidakse nii küsida, sest seal on pärast Teist maailmasõda olnud rahuaeg, meile on Stalin ja Putin lähemal.

Kirjutatakse, kuidas ajalugu uurides või õpetades ei saa võtta ette kõike korraga, vaid tuleb teha valik. Mõtlesin, et ma ka valisin, millist ajakirja lugeda. Kui ühe numbri riiulist võtsin, valisin, millise kaastöö ma sellest läbi loen, sest ma ei tahtnud lugeda kogu numbrit. Kui pool artiklit oli juba läbi loetud, siis tuli valida, millal ma lähen raamatukokku tagasi ja millal teen midagi kodus. Ülikoolis valib üliõpilane uurimisteema, aga ülikool valib üliõpilasi ja kraadiõppesse võidakse keegi jätta vastu võtmata ka uurimisteema alusel.

Artiklis kirjutatakse, kuidas ajaloo uurimise võimalused on avardunud, sest uued arhiivimaterjalid on avanenud, lisaks on neid digiteeritud ja tehtud seega ka kaugemal kättesaadavaks. Mõtlesin, et laienevad ka võimalused, mis ajalooga konkureerivad. Kui mina ülikooli astusin, oli ajalugu Eestis populaarne, hiljem on selle populaarsus langenud.

Kirjutatakse, et Austrias oli rahvussotsialismi periood aastatel 1938–1945 ja et demokraatia kadus seal juba varem. Ma arvan, et demokaatia on ka praegu ohus. 1930. aastatel vähenes demokraatia maailmas seoses majanduskriisiga, aga see oli mööduv kriis. Praeguseks on maailma tabanud püsivama iseloomuga probleemid, seetõttu võib demokraatia kaduda püsivamalt.

Artikkel on kirjutatud nii, et samadele sõnadele on korraga lisatud meessoo ja naissoo lõpp. Minu arvates on keeleliselt meeldivam, kui sõnal on ainult üks lõpp.