Ühistu koosolek

Hakkasin esimest korda emaga korteriühistu koosolekule kaasa minema. Koosoleku põhipäevakorrapunktina oli välja kuulutatud ühe ansambli esinemine, aga meile meeldis teine esinema pidav ansambel rohkem. Jõudsime koosolekusaali kohale. Tõstsin endale putru. Kui kraapisin taraterad välja ka tõstmisvahendi pragudest, sai mulle taldrikusse putru liiga palju. Lisaks olin ma enne tulekut kodus söönud, nii et minu taldrikus oli nüüd kindlasti liiga suur ports. Jätsin taldriku lauale ja läksin saali ette. Mulle tuli mõte, et nii võib keegi minu taldrikusse mürki visata, seetõttu suundusin oma kohale tagasi. Aga sinna oli vahepeal istunud üks mees. Ma ei hakanud tema lahkumist nõudma, vaid tõstsin oma toidud üks koht ettepoole. Ühte toiduainet ma enam kätte ei saanud. Mul tekkis selle mehega sõnavahetus, sellest pääsemiseks otsustasin teist korda kohta vahetada. Vaatasin ringi, kus on vabu kohti, neid ei olnud enam palju. Viimases reas tundus vaba koht olevat, kuigi võibolla oli selle omanik sealt ainult ajutiselt lahkunud. Viisin oma asjad sinna ühe noore naise kõrvale. Aga see naine ütles, et ta töötab arvutiga ja arvuti juhe läheb üle selle tooli, seetõttu palus ta mul mõni teine koht otsida. Ma polnud kindel, kas juhtme pärast on vaja kohta vahetada, aga vaatasin uuesti ringi, kas kuskil veel mõni vaba koht on. Üle vahekäigu samuti viimases reas oli tühi tool ka teise noore naise kõrval. Küsisin, kas sinna võib istuda. Naine vastas, et võib küll. Pudruports minu taldrikus oli väiksemaks jäänud, võibolla kokkuvajumise tõttu. Küsisin, kes on mu keefiriklaasi tühjaks joonud. Läksin küsima minu algse koha hõivanud mehelt, kas tema jõi klaasi tühjaks. Ta vastas, et ma ise jõin. Nõustusin, et võibolla ma tõesti halva maitse suust kõrvaldamiseks jõin ise. Nüüd ma enam ruumis kuskilt midagi juua ei leidnud, aga kuivalt ei saanud ma süia.