Hakkasin vennaga malet mängima. Ütlesin, et ärme tõsiselt mängime. Tegin meelega nõrku ja läbimõtlemata käike. Vend mängis natuke tõsisemalt. Tema nupud liikusid edasi ja panid mulle mati. Järgmisel käigul panin omakorda venna minu etturitega ümbritsetud kuningale etturimati. Tegelikult ma teadsin, et reeglite järgi loeb ainult esimene matt. Kuigi olin meelega nõrgalt mänginud, tegi kaotus ikkagi kurvaks.
*
Põrandal oli uss. Tundus, et see tuli minu varba seest. Mulle öeldi, et ma pean endal ussid välja ravima. Ma polnud siiski kindel, et uss varba seest tuli või et neid seal rohkem oleks. See uss oleks tulnud maha lüia, aga ta kadus ära. Kui olin toas üksi, siis vaatasin, et kardina peal on veel üks uss. Järgmisel hetkel vaatasin, et ma eksisin, see oli hoopis varjulaik ja terve kardin oli neid täis.
*
Olin vilistlasena kooli saalis. Tundus, et siin võivad vilistlased ka käia. Aga eakaaslased ütlesid mulle, et mul on õuejalanõud, ma pean vahetusjalanõud panema, et mitte pori sisse kanda. Ma polnud siiski kindel, kas vilistlaste kohta vahetusjalanõude nõue kehtib, igas asutuses seda polnud. Ma ei teadnud ka, kas mu tallad on mustad või puhtad.
0 vastukaja:
Postita kommentaar