Kaardil ja päriselt

Üks ajakirjanik oli minu blogi ühest kataloogist ära kustutanud, põhjendusega, et mul ei ole enam millestki kirjutada. Pärast seda kirjutasin uue sissekande. Ajakirjanik pani viite kataloogi uuesti üles. Nägin, et teised blogijad olid hääletanud, kas minu blogi peaks selles kataloogis olema. Kaks olid hääletanud vastu ja viis poolt. Vastu hääletanud läksid kööki emaga rääkima. Tegin käega tõukava liigutuse. Ema ütles neile, et ma tõukasin nende blogi. Üks vastuhääletanutest rääkis, et selle kataloogi pani üles üks ajakirjanik 20 aastat tagasi ja nüüd koostatakse selle põhjal ajalehte.

*
Vaatasin kaardilt Eesti saari. Kaardilt oli selgelt näha, kus on Kassari, aga ma ei teadnud, kas ma olen seal käinud. Rääkisin, et koos K. Põlluga me võibolla kõndisime Kassarile, aga võibolla ka mitte, ma ei teadnud siis, kus ma olen. Põllu elas vist Kuressaares või selle eeslinnas. Mõtlesin, et linnad on kaardil vist sellepärast teist värvi, et seal on asfalt. Ma ei teadnud, kui palju võtaks aega Kassari suuruse saare läbi kõndimine. Kessulaid oli väiksem ja seal oli üks poiss öelnud, et sellele kõnnib ringi peale poole päevaga. Kui olin seda hiljem emale rääkinud, oli ema vastu vaielnud, et ta kõndis sellele ringi peale ja see võttis vähem aega. Lapsed kõndisid aeglasemalt ja neil oli ajataju teine.

*
Ma ei saanud enam raamatukogust raamatuid koju laenata. Mõtlesin, et tellin siis lugemissaali. Selleks tahtsin teha endale uue blogi. Klikkisin ühe teise inimese blogil ja kirjutasin avalduse oma blogi tegemiseks. Avaldus lükati tagasi, sest see blogiteenuse pakkuja oli just pankrotti läinud. Mõtlesin, et kasutan siis mõnda teist blogiteenust. Vaatasin kataloogi ja mõtlesin, kuhu klikkida tuleb.

The Journal of Modern History 4/2014

"The Journal of Modern History". Volume 86, Number 4, December 2014. The University of Chicago Press.

Kuigi seda ajakirja antakse välja Chicagos, ei leidnud ma vähemalt sellest numbrist ühtegi kaastööd Ameerika Ühendriikide kohta. Juttu on ainult Euroopast, Euroopa piiril asuvatest maadest nagu Venemaa, Türgi ja Armeenia ning mõnest Euroopa riikide kolooniast nagu Trinidad ja Mosambiik.

Selles numbris on 3 pikemat kaastööd ja umbes 60 lühemat raamatuülevaadet. Esikohal on artikkel Hispaaniast ja turismist. 20. sajandi algul loodi Hispaanias riiklik turismiagentuur ja nüüdseks on Hispaania maailma üks populaarsemaid turismisihtkohti. Riikliku turismiagentuuri loomise põhjus oli soov maad tihedamalt integreerida, kuivõrd seal oli neli separatistlikku piirkonda. Reisiti ühest riigi provintsist teise. Paarkümmend aastat varem oli loodud Kataloonia turismiorganisatsioon, mis oli aga separatistlik ja edendas reisimist ainult Kataloonia piires. Franco ajal nimetati mõned provintsid ümber rannikuteks, et rõhutada, et nad on ainult osa Hispaaniast. Riigi ühtsuse suurendamiseks mõeldi välja rahvustoite, mis olevat igas provintsis küll erinevad, aga siiski sama toit. Oma eluajast tekib võrdlus, kuidas Euroopa Liitu astumise poolt hääletamist propageeriti Eestis samuti liikumisvabaduse suurenemisega ja euronormidega on ühtlustatud ka toidulauda.

Teine artikkel on Venemaa sõjakuritegudest Esimeses maailmasõjas. Varem olevat kirjutatud rohkem sellest, et Saksamaa sooritas sõjakuritegusid Prantsusmaal ja Belgias, nüüd selguvat, et samamoodi tegi neid Venemaa Saksamaalt ja Austria-Ungarilt vallutatud aladel. Eestlane Hendrik Sepp kirjutas küll juba ammu Venemaa traditsiooniliselt julmast sõjapidamisviisist. Vahepeal on Läänes Venemaa osas vaikitud ilmselt sellepärast, et ta oli kahe maailmasõja liitlane, aga nüüd minnakse kriitilisemaks, kuna on vaja põhjendada seoses Ukraina sõjaga kehtestatud sanktsioone. Number varem ilmus ülevaade sakslaste küüditamisest pärast Teist maailmasõda ja selles numbris raamatuülevaadete all kahetsetakse, et Venemaal ei ole kommunismi kuritegude eest kedagi süüdlaseks tehtud. Artiklis Venemaa Esimese maailmasõja aegsetest kuritegudest nimetatakse, et Prantsusmaa okupeeris Saksa pinda lühemalt kui Saksamaa Prantsuse oma, seetõttu ei olnudki prantslastel võimalust nii palju kuritegusid sooritada. Esimest maailmasõda peeti mäletatavasti ka Aafrikas, millest juttu ei ole. Eestlased võivad küsida, kas Eestist rindele läinud sooritasid kuritegusid venelastega koos.

Kolmandal kohal on ülevaateartikkel Prantsuse ususõdade kohta käivast kirjandusest. Varem olen õppinud, et vana kord lõppes Prantsuse revolutsiooniga, nüüd sain teada, et vana korra algus olevat olnud Henri IV aeg. Ususõjad olevat Prantsuse kuningavõimu tugevdanud. Kuningavõimu tugevdajad olevat olnud Henri IV, Richelieu, Mazarin ja Louis XIV. Dumas' romaanidest on mul ettekujutus, et Mazarini ajal oli see nõrgem kui talle eelnenud Richelieu ajal. Seoses Calvini 500. sünniaastapäevaga olevat viimasel ajal palju raamatuid ilmunud tema kohta. Seoses sellega oli kirja pandud ärritav lõik, et Calvinit kujutatavat ette šoti presbüterlase sarnasena, aga seda "negatiivset" pilti hajutavat, et talle olevat meeldinud veini juua, süia ja sõpradega rääkida. Siin on põhjust solvuda nii šotlasel, karsklasel, anorektikul kui ka autistil. Kevadel mult küsiti, mis mees ma olen, kui ma viina ei joo. Jaan Tõnissonil oleks olnud sellise küsimuse puhul lihtne vastata: suurmees. Viimasel ajal on mult tänaval kaks korda suitsu küsitud, kui pole olnud, siis üks küsija oigas ja tegi nägusid, teine hakkas ropendama, nagu oleksin mina midagi valesti teinud, kuigi minu meelest on vale tervise rikkumine, kerjamine ja ropendamine.

Arvustuste all nimetatakse ajaloo suurimaks kuriteoks holokausti. Minu meelest on suuri kuritegusid olnud teisigi, näiteks Jaapani tsiviilisikute vastu tuumapommide tarvitamine.

Hitleri kohta olen varem lugenud igalt poolt, et tal oli kehv tervis. Nüüd on avaldatud raamat, mille järgi tema tervis oli hea. Varem on kirjutatud, et teda ravis petis, aga ka see olevat vale, ta olevat saanud head ravi. Miks ta siis ravi vajas, kui tervis oli hea?

Kalvinistide ja katoliiklaste võitluse kohta Hollandi kuldsel ajastul kirjutati, et nad puutusid kokku kolmel tasandil – preestrite, kodaniku ja eratasandil. Kahel esimesel tasandil olevat oldud üksteise vastu vaenulikud, aga kolmandal tingimata mitte.

Euroopa riigid jaganud 1884-5 Berliinis Aafrika ära orjuse vastu võitlemise ettekäändel, kuid kehtestanud ise sunnitöö, mis sarnanes orjusega ja jätkus ka 20. sajandil.

Napoleoni on peetud geeniuseks ja väga erandlikuks inimeseks, kuid nüüd minevat rõhk Napoleoni isiku uurimiselt tema keisririigi uurimisele. Euroopa riikide ajalugu hakatavat rohkem vaatlema nende kolooniate omaga seostatult.

Vene kirjandusest nimetati Dostojevski romaani "Kuritöö ja karistus", öeldes, et Lääne detektiiviromaanides on tegeletud küsimusega, kes on süüdi, aga vene kirjanduses sellega, miks kuritegu sooritati. Seda lugedes mõtlesin, et siis kuulub Eduard Vilde raamatuga "Külmale maale" ja teiste teostega rohkem vene kirjandusse.

Pidu kahes majas

Läksin ühele pulmapeole. Abielluv naine ütles mulle, et ta võtab mind mõne sekundiga ära. Ta tahtis, et talle antaks padasid. Tahtsin kapist oma pada ka anda, aga ei saanud, sest inimesed istusid ees. Pidu pidi jätkuma teises majas abielu registreerimisega. Asusin üksi jala teele. Mõtlesin, et ma umbes mäletan, kus registreerimismaja asub, ma leian selle üles. Selle järgi on ka näha, et inimesed seisavad juures. Peomajas tuli minna kõrgest servast alla. Teised läksid otse ja tegid pika täpsushüppe pehmemale pinnale, aga mina läksin küljepealt ronides. Läksin peoruumi õuejakiga. Mõtlesin, et selle saan panna tooli seljatoele. Lauas istusin Klausi kõrval. Ta seletas mulle keerulise teooria abil, miks tema luuletus on halb. Mulle ei tundunud halb, aga ma ei saanud sellest teooriast aru.

*
Istusin klassis 308 esimeses pingis. Tahvlile kirjutava tüdruku tagumik oli minu laua kohal. Minu kõrval istuv naine kiitis teda selle eest, aga mina ütlesin, et ma ei saa niimoodi lugeda. Tüdruk veel istus laua peale. Kritiseeriti ühte inglise keele õpetajat, et ta on tähelepanematu ja jätab vigu parandamata. Mul oli temast teistsugune mulje jäänud. Ütlesin, et meie kooli inglise keele kolm on sama, mis teiste koolide viis. Üks klassiõde mõtles alles nüüd ülikooli ajaloo osakonda astuda. Mõtlesin, et võiksin talle rääkida, millised küsimused varasematel aastatel sisseastumiseksamitel on esinenud.

*
Ütlesin, et Paide aiast ei saa kuskilt ülevaadet. Pille vastas, et ülevaate saab aianurgas kasvava õunapuu otsast, selle otsas tuleb käia kaks korda aastas. Ma polnud käinud selle, vaid teiste õunapuude otsas.

Hea kirjutada

Võtsin suure ruudulise paberi ja isalt laenatud täitesulepea ning hakkasin kirjutama. Kirjutades tuli meelde, kui hea enesetunne sellega kaasneb. Mõtlesin, et seda peaks Helinale ka meelde tuletama.

Taimed kasvavad

Toas kasvavat tomatitaime on vist parem mitte väetada, muidu kasvab liiga suureks. Suurem pidavat seejuures vähem vilja kandma. Praegu on õied juba küljes, aga ma pole neid veel tolmeldanud. Teises potis kasvab lill, mille õied arenevad väga kiiresti. Pottidesse on lisaks põhitaimedele sattunud ka muid taimi.

Meelega kaotamine

Lähenes pika maleturniiri algus. Tugevamatest mängijatest osalesime ainult Trohhalev, Viikmaa ja mina. Trohhalev ütles, et ta peab Viikmaale esimeses voorus meelega kaotama. Mõtlesin, et see võib otsustada esikoha. Kui esimene voor oli läbi, küsisin Reilt, kas Trohhalev kaotas siis meelega. Rei vastas, et ta ei mäleta mängu tulemust. Ütlesin, et kui Trohhalev kaotas meelega, siis see vähendab ka selle väärtust, kui ma eelmisel turniiril ise Trohhalevi võitsin. Võibolla kaotas ta siis ka meelega. Mõtlesin, et loosimisega oleks võinud tulla teistsugused paarid, aga Trohhalev ja Viikmaa pandi kokku, sest Trohhalev tahtis. Võibolla ta kaotas esimeses voorus sellepärast meelega, et mõtles, et siis on järgmistes voorudes kergem võita. Panin nuppe peale. Laua nurk oli nii kortsus, et seal ei jäänud nupp püsti. Seetõttu võtsin teise laua. Varsti vajus esimese laua nurk ka nii siledaks, et nupu sai juba püsti seisma panna, aga päris sile ei olnud praegu ka.

Mahamängitud lõppmäng

Olen juba mitu nädalat jätkanud igapäevaste maletreeningutega. Üks päev kaalusin küll, kas ma ei peaks neid harvem tegema hakkama, et ei tekiks üleväsimust. Sest kui ma teen rasket vaimset tööd ja hakkan veel pärast tööpäeva lõppu maletrenni tegema, siis väsimus süveneb. Võibolla male sobib rohkem neile inimestele, kes teevad füüsilist tööd, et oleks vaheldust. Aga nii hulluks pole asi siiski läinud, et magamise ja füüsiliste harjutustega välja ei puhkaks.

V-O-K-V-O-R-L-R
1. f4 c6 2. g3 e5 3. fe Oe5 4. Of2 b6 5. Od4 Od4 6. Ld4 d5 7. c3 Re6 8. La4 Rc7 9. Of5+ Kb7 10. Re3 g6 11. Od3 Lg7 12. b4 d4 13. cd Ld4 14. Rc2 Le5 15. Vb1 f5 16. Lb3 Of7 17. Lc3 Lc3 18. dc Oa2 19. Vb2 Oe6 20. Rf2 Rf7 21. b5 cb 22. Ob5 Vd1 23. Rd1 Rb5 24. Vb5 Oc4 25. Vb2 Oe2 26. Rde3 Vc8 27. Kd2 Of3 28. Rd4 Re5 29. Va2 Oe4 30. Rd1 Rf3 31. Rf3 Of3 32. Re3 a5 33. c4 Kc6 34. Kc3 Va8 35. Rc2 Oe4 36. Rd4 Kc5 37. Re6+ Kd6 38. Rg5 h5 39. Vd2 Ke7 40. Vb2 a4 41. Va2 Oc6 42. Kb4 Vd8 43. Ve2+ Kf6 44. Ve6 Kg5 45. Vc6 Va8 46. Ka3 Va6 47. c5 h4 48. gh+ Kh4 49. cb Va8 50. Vg6 Kh3 51. Vf6 Kg4 52. h4 Kh4 53. Vf5 Vb8 54. Vb5 Vb7 55. Ka4 Kg4 56. Ka5 Kf4 57. Ka6 Vh7 58. b7 Vh6+ 59. Vb6 1:0

Sisserändajate ümberveenmine

Eestisse olid saabunud teiseusulised sisserändajad, kes arvasid, et mõtlemine on halb ja nõudsid ka eestlastelt mõtlemise lõpetamist. Pille püüdis neid kavalusega ümber veenda. Sisserändajad istusid kitsas praos riiulite vahel ja Pille rääkis neile, et ega rääkimine ei ole mõtlemine, nad räägivad nii palju. Üks sisserändaja läks oma kodumaale tagasi, kolm kuulasid vaikides ja andsid järele. Meilt küsiti, mis meile Eestis ei meeldi. Krister vastas lõbusa häälega, et türklased. Külli ütles, et Krister on äge nats, neid on selles kambas palju.

*
Valmistusin minema juuksurisse. Enne vaatasin ajakirja "Akadeemia". Arvasin, et mul on neli viimast numbrit lugemata, aga hakkas tunduma, et ainult kolm. Ajakirjas ilmus kolmeosaline järjejutt, olin viidanud juba selle esimesele osale, hiljem oli kaks osa juurde ilmunud. Nüüd vaatasin, et hilisema osa kasutatud kirjanduse all autor vastab mulle. Ta kirjutas, et kõnealusel ajal sõna "pärast" veel ei kasutatud. Mind nimetas ta nimega "simo 12 of 13 - 2, 3?".

Mitmed pühad

1. mail olnud sünnipäeva üheks kingiks sain Eesti mullastiku kaardi puzzle. Vahepeal oli see puutumata, sest aeg oli ära planeeritud. Jaanilaupäev ehk võidupüha oli riigipüha, sel puhul panin pidulikult kokku ja jaanipäeva puhul riputan üles.

Lugemine kui söömine

Liibanonis oli toimunud riigipööre ja riiki valitses nüüd Laaneots. Ma ei teadnud, kas Laaneots oli riigipöörde teostaja või oli ta pärast seda valitsema kutsutud. Näidati, kuidas ta pidas Liibanoni parlamendis kõnet. Laaneots pöördus eestlaste poole, et Eestis tuleks tegeleda rohkem antiigiga, rohkem erinevate aegadega.

*
Hakkasin lugema "Sirpi". Sõin ajalehest kohe ühe tüki ära. Siis mõtlesin, et teised tahavad ka pärast lehte lugeda, seetõttu ma rohkem ei söö. "Sirbis"  kirjutati ühest blogist. Blogi nime järgi oleks võinud arvata, et see on ühe kursusekaaslase oma, aga autorid olid siiski teised. Kõigepealt oli "Sirbis" ilmunud kõiki blogisid tutvustav ülevaateartikkel, seejärel asuti tutvustama blogisid ühekaupa. Võibolla mul tuli edaspidi ise enda blogi kohta ülevaade koostada. Aga kui täna avaldatud ülevaates loetleti kirjeldatava blogi sissekannete pealkirju, siis ajalehe põhjal ma ei hakanud neid sissekandeid avama. Nägin riiuli peal risttahukat, milles kirjutas minust mees, kes oli varem minu kirjutatud arvustusi halvustanud. Haarasin risttahuka ja panin suhu, et teada, mida ta minust veel on kirjutanud. Närides selgus, et minu luuletustest kirjutas ta neutraalselt.

Paradiis enne Euroopa Liitu

Mõtlesin kirjutada feisbukki, et aastatel 1998-1999 või 1998-2003 kirjutati, et kui Eesti Euroopa Liitu ei astu, siis saabub paradiis või ongi juba tänu Euroopa Liitu mitte kuulumisele paradiis käes, aga nüüd on Eesti Euroopa Liidus ja keegi ei räägi enam paradiisist, vaid öeldakse, et julgeolekuhuvide nimel tuleb kõik maha müia. Need, kes kirjutasid, olid üliõpilased ja tänu sellele noored ja optimistlikumad, juhtivad poliitikud olid juba siis vanad pessimistid. Praegustele üliõpilastele võisin ma ise ka vingus inimese mulje jätta.

*
Vaatasin spordivõistluste tulemusi. Mõni maletaja võistles edukalt ka muudel spordialadel. M. Kolk oli hea ujuja. Räägiti, et kullal on omadus, et ta hakkab kasvama. Mõtlesin, et enne rahvahääletust kirjutasid Euroopa Liidu vastased, et paradiis on juba käes ja Euroopa Liidu pooldajad, et paradiis saabub pärast Euroopa Liitu astumist, aga nüüd on Eesti Euroopa Liidus ja paradiisist ei räägi enam keegi.

"Randröövel"

Herman Sergo. "Randröövel". 384 lehekülge.

Ühel päeval lugesin ajakirja "Looming". Lõpetades mõtlesin, et sellest jäi väheks, tahaks veel midagi ilukirjanduslikku lugeda. Otsustasin just alustatud psühholoogiaraamatu esialgu pooleli jätta ja lugeda selle asemel läbi ühe romaani.

"Randröövli" valisin selleks romaaniks põhjusel, et ta tundus tol hetkel riiulis olevatest raamatutest kõige ilusam. Tegelikult olin mõelnud seda juba ammu lugeda, sest autori sugulane on ostnud minu raamatuid mitu eksemplari korraga, aga mina polnud nende suguvõsalt veel midagi lugenud. Kolmandaks ma olen ajaloolane ja mind huvitavad lapsepõlvest saadik ajaloolised romaanid.

Olen lugenud raamatuid sellest, kuidas sakslased tegid eestlastele halba, samuti uuema voolu omi, kuidas hoopis eestlased tegid sakslastele halba ja sakslased olid kultuursed. Sergo raamatus on sakslased ka üksteise vastu halvad.

Ühest "Tuna" numbrist kirjutades küsisin, kas keskajal oli tappa kergem kui sõna murda. "Randröövli" tegevus ei toimu küll keskajal, vaid 18. ja 19. sajandil, aga peategelane parun Ungern-Sternberg on selline, kes peab ohvitseriausõna murdmist tapmisest ja röövimisest suuremaks patuks.

Magistritöö kirjutamisest saadik mäletan Mussolini ütlust, et parem olevat elada üks päev lõvina kui sada päeva lambana. Siin raamatus kohtasin sama vanasõna ilma viiteta Mussolinile, ainult lõvi asemel nimetati hunti.

Kui raamat oli pooleli, tuli Ungern-Sternbergi teema veel kahes kohas ette. Ühel õhtul lugesin "Randröövlit", järgmisel hommikul ajalooraamatust dekabristidest ja sama päeva õhtul kuulasin Aadu Musta raadiosaadet, kes rääkis nii Ungern-Sternbergist kui ka dekabristidest. Ungern-Sternbergi kohta Musta väitel oskab iga keskkooli lõpetanu rääkida pika loo, aga Musta loetud arhiivimaterjalide järgi on lugu teistsugune, tema vastu olevat olnud ka poliitilised süüdistused. Must ütles, et Ungern-Sternbergi kohta on nii palju arhiivimaterjale, et temast saaks kirjutada raamatu. Seda ta selgelt ei öelnud, et on juba kirjutatud.

Teine koht, kus see teema hiljuti vastu tuli, oli Grenzsteini raamat, mida ma tõlgin. Grenzstein kirjutab, et sellised legendid nagu Ungern-Sternbergi randröövimise kohta käiv kinnitavad sakslaste halba käitumist. Sergo raamatut ei olnud siis veel kirjutatud, aga Grenzstein viitab, et sel teemal oli kirjutatud juba kolmes keeles. Oli kogutud teateid selle teema kohta, aga lõplikku selgust polevat saabunud.

Ühekäelised

Kirjutati, et ühelt saarelt on leitud ühe käega inimeste säilmeid, järelikult nad on oma teise käe ära keetnud, järelikult nad oskasid vett keemistemperatuurini viia. Kirjutaja ütles suuliselt, et seda materjali tuleb aeg-ajalt üle lugeda.

Rajan liuvälja

Vastasin ühel võrguleheküljel viktoriiniküsimustele. Oli lubatud, et võitja saab miljon eurot, seekord olin võitja mina. Aga mulle ei makstud raha välja. Uurisin, kas kuskilt ei saa raha väljamaksmist taotleda. Ühes kohas oli link lepingu allkirjastamisele, aga lepingut ennast polnud mulle saadetud. Kõige lõpus oli küsitud, kas leheküljel kirjas olev jutt tundub usutav. Suurem osa oli vastanud, et ei tundu, mõned vastajad olid öelnud, et tundub küll. Ma olin nende petiste ühte teist teenust kogu aeg kasutanud. Öeldi, et nad ei saa aru, et valetamine on halb. Kõndisin mööda tänavat. Paks lumi oli maha sadanud. Mõtlesin, et teen liuvälja ja hakkan seal uisutamise õigust müüma. Selleks, et ei oleks külm pileteid müia, hangin endale soojendusega putka. Või inimesed saavad mujale tasuta liuvälju ka teha, seetõttu lisaks piletite müümisele laenutan uiske. Aga võibolla jään kahjumisse, kui uisutamishuvilisi ei leidugi. Kõndisin koos Hennuga mööda Fortuuna tänavat. Henn kõndis mööda lume keskele tehtud kitsast rada ja mina sumpasin lumes. Seekord oli maha sadanud selline lumi, mis oli õige lume moodi. Küsisin Hennult, kes on meie peres spordis kõige tugevam. Ütlesin, et lumes sumbata on parem tunne kui rada mööda käia, ainult et siis ei ole seda lund pärast enam nii ilus vaadata.

Viini avang

Üksi või arvutiga mängides on võimalik ka tänapäeval partiisid katkestada. Seda partiid mängisin kolmel õhtul:

1. e4 e5 2. Rc3 Rf6 3. d3 c6 4. f4 Lc7 5. fe Le5 6. Rf3 La5 7. Od2 Lb6 8. Ra4 Lc7 9. e5 Rd5 10. c4 Rb6 11. Rb6 ab 12. d4 d6 13. ed Ld6 14. Od3 Og4 15. 0-0 Oe7 16. Lc2 Rd7 17. a3 Rf6 18. Oc3 0-0 19. Re5 h6 20. Vf6 Of6 21. Rg4 Od4+ 22. Od4 Ld4+ 23. Rf2 Vad8 24. Vad1 Le3 25. Le2 Lf4 26. Le4 Le4 27. Oe4 Vd1+ 28. Rd1 Vd8 29. Rf2 Vd2 30. Rd3 Vc2 31. Re5 Vb2 32. Rd7 Vb3 34. a4 Vb4 35. Od3 f6 36. Og6 Vc4 37. Rb6 Vb4 38. a5 Vb5 39. Rc4 Vc5 40. Od3 Kf7 41. Kf2 Ke6 42. Ke3 Kd5 43. Rb6 Ke6 44. Rc4 f5 45. g3 g5 46. Oe2 h5 47. Kd4 Vd5+ 48. Ke3 h4 49. gh gh 50. Kf4 Vd4 51. Kf3 Kd5 52. Rb6+ Kc5 53. Ke3 Ve4+ 54. Kd3 Kb4 55. a6 ba 56. Kc2 a5 57. Od1 c5 58. Kc1 c4 59. Rd5+ Ka3 60. Rc3 Ve3 61. Ra4 Vh3 62. Oc2 f4 63. Rb6 c3 64. Rd5 Vf3 65. Od1 Vf2 66. Rc3 Vh2 67. Rd5 Vf2 68. Og4 f3 69. Rf4 Vf1+ 70. Kd2 f2 71. Oh3 Vg1 72. Re2 Vh1 73. Og2 Vh2 74. Of1 Vh1 75. Og2 f1L 76. Of1 Vf1 0:1

Mänguta punktid

Üks poiss tegi maleturniiril teisele ettepaneku, et nad ei hakka omavahel mängima, vaid ettepaneku tegija saab 8 ja teine 2 punkti, lisaks jagati plaani kohaselt ära kolmandad ja neljandad punktid. Teine poiss oli nõus. Esimene poiss ütles, et mulle ta sellist ettepanekut ei tee, sest minust on ta tugevam. Vastasin, et mina pean ennast temast tugevamaks ja mulle ei meeldi, kui keegi punktidest ilma mänguta loobub. Olin ainus, kes maa läbi jooksis. Võtsin endale 3 punkti, teistele ei andnud ühtegi. Teised mõtlesid jooksma hakata pärast mind ja võisid joosta minust kiiremini. Läksime autoga sõitma. Üks auto põles ja sõitis seetõttu teelt välja, et mitte teisi süüdata.

*
Inimene, kellel oli ülikool pooleli jäänud, kirjutas, et ülikool oli tema elu ilusaim aeg aegade sügavuses, ülikoolis õppis ta IRW-i meheks ja on selleks ka jäänud.

Mõlemal samad nupud

Läksin õppehoonesse, et lugeda stendi. Trepist kõndis minuga samal ajal üles ka üks ülikooli töötaja. Seetõttu ei läinud ma oma korrusele, vaid peitsin korrus kõrgemale. Olin avaldanud blogis unenäokirjelduse, kus tahtsin astuda doktoriõppesse, nüüd ma ei tahtnud, et arvataks, nagu tuleksin ma päriselt ka doktoriõppesse astumise avaldust kirjutama.

*
Valmistusin Kääbiga malet mängima. Tahtsin panna peale tavalist algseisu, aga vaatasin, et Kääp on pannud peale Fischeri male seisu. Ütlesin, et ma arvasin, et Fischeri malet mängitakse ainult turniiridel. Lisaks oli vastane pannud mõlemale mustad nupud. Nüüd pidi tulema segadust sellega, kuidas meeles pidada, milline nupp on kelle oma. Tegin käigu minu poolel olevate nuppudega, aga vastane käis ka minu poolel olevate nuppudega, sest ta arvas, et ei pea tingimata mängima nende nuppudega, millele lähemal istutakse. Rääkisin Karbale, et vahepeal mõtlesin, et mulle anti otse kolmas järk, neljas jäi vahele ja kolmanda sain ilma normi ära täitmata. Aga tegelikult ei pea arvesse võtma ainult turniiripartiisid, vaid treener nägi, kuidas ma trennis tavalisi mänge mängin ja ülesandeid lahendan. Turniiril muutun närviliseks, aga ülesandeid lahendasin päris hästi. Karba ütles, et ongi, Rei jättis Habichti neljanda järgu peale, kuigi ta oli kauem trennis käinud. See näitas, et Karba sai kohe aru, millisest turniirist ma räägin. Ütlesin, et teise järgu turniiril täitsin pealegi kolmanda järgu normi ära, kui mitte arvestada kahte partiid, mis jäid mängimata.

Lilled potis ja vaasis

Iseseisev doktoritöö

Tegin ingliskeelsete ajalooajakirjade põhjal kaustikutesse märkmeid, mida doktoritöös kasutada. Klaus vaatas ühte kaustikut ja ütles, et seal on kõik asjad segamini. Vastasin, et mul on selliseid kaustikuid ka, kus on ainult ühest asjast juttu. Klaus ütles, et ma liigun ajakirjade lugemisega nii aeglaselt edasi. Ma pidin seda aeglaselt tegema, sest eesmärk oli leida mõni mõte, mille saaks doktoritöösse kirja panna. Mõtlesin, et kirjutan doktoritöö magistritööga samal teemal, ainult uuema kirjanduse põhjal. Ajakirjadest raamatuarvustuste lugemisest on vähe, tellin ka välismaalt raamatuid. Kui ma hakkaksin tegema õppejõudude kohta iroonilisi märkusi, võibolla mind peetaks siis targemaks ja võetaks kergemini doktoriõppesse vastu. Kati S. rääkis oma doktoritöö juhendajaga. Kati oli töö ühes lõigus viidanud ajaleheartiklitele, kus oli juttu minust, juhendaja ütles, et tuleb täpsemalt kirjutada. Aga see oli Kati töös vaid kõrvalepõige, üldiselt oli tema teema hoopis varasemate sajandite kohta. Mõtlesin, et Katil on juhendaja, kes teda õpetab, selle võrra on tal kergem kirjutada. Ise mõtlesin doktoritöö valmis kirjutada ilma juhendajata, sest juhendajaga oleksin kohe eriarvamustele jõudnud. Mõtlesin kirjutada kõigepealt töö valmis ja alles seejärel doktoriõppesse astuda. K. Sander oli koostanud ülikooli maleklubi uue põhikirja projekti. Selles oli punkt, et turniirid toimuvad ainult juhul, kui kohal on vähemalt 21 mängijat. Ma olin sellise punkti vastu, sest eelmisel hooajal ei olnud nii palju mängijaid kogunenud ühelgi korral.

Hambad terved

Täna unenägusid meelde ei jäänud, sest ärkasin varem, et hommikul hambaarsti juurde minna. Ühtegi hambaauku ei leitud. Hambaarst ütles, et küll on hea vaadata, kui hambad on terved. Hambakivi siiski võeti. Sellele kulus 22 eurot sentidega. Tahtsin minna edasi raamatupoodi raha kulutama, aga seda polnud nii varasel kellaajal veel lahti tehtud. Raamatupoega ei ole kiiret, sest enne ma uut raamatut ei alusta, kui ühe läbi saan. Tegelikult tahtsin eelkõige osta ajalooajakirju, aga neid olen jälle hakanud lugema raamatutena, et kaanest kaaneni. Ühte võõrkeelset ajakirjanumbrit käin niimoodi raamatukogus lugemas. Raamatukogul tuleb varsti vist suvevaheaeg. Linnaraamatukogul ei pidavat tulema, aga seal seda ajakirja pole. Reedel lugesin päevakeskuses "Maalehte". Seal oli intervjuu psühholoogiga, kes väitis, et emotsioon on objektiga seotud, kui ei ole objektiga seotud, siis see polevat emotsioon, vaid meeleolu. Mõtlesin, et ma valin ju meeleolu põhjal, millisele objektile ma tähelepanu pööran. Pärast ütlesin selle mõtte suuliselt teisele psühholoogile. Ta vastas, et ei saa kätt ette ka panna.

Geograafia ja inglise keel

Õppisime geograafia tunnis, et muinasajal oli mitme Eesti järve põhjakalda keskpunktis kultuskoht. Ei teatud, kuidas nii primitiivsed inimesed keskkoha välja arvutasid. Oletasin, et nad mõõtsid vahemaid kõndimisega. Ühe järve põhjakaldal sellist kohta ei olnud. Üks klassivend ja õpetaja süüdistasid mind asjades, mida ma polnud teinud. Läksin inglise keele tundi. Õpetaja küsis õpilasi klassi lastes minult: "Did you say Helen? Did you say hellen?" Enda meelest ma polnud midagi öelnud, võibolla huuled natuke liikusid. Mind süüdistanud klassivennaga olid mul sageli kaklused. Oleks võinud arvata, et ma olen tast tugevam, sest istusin tal otsas, aga tegelikult ta ei kakelnud täie jõuga. Mina kunagi ei alustanud.

*
Ütlesin ühele poisile kooli koridoris, et hakkame masinat ehitama. Ta ei tahtnud. Läksime inglise keele tundi. Kuigi see poiss polnud tahtnud masinat ehitada, küsis ta nüüd tunni algul kohe välja. Jutustasin inglise keeles pikalt, kuidas olin näinud unes, et tahtsin jõulude puhul koos vennaga masinat ehitada. Parandasin, et klassivennaga. Üks klassivend küsis üle, et kas tegemist oli venna või klassivennaga. Vastasin, et algul oli tegemist vist vennaga ja edasi muutus ta vist klassivennaks. Kuna rääkisin unenägudest, siis rääkisin vist nii vaikselt, et kõik ei kuulnud. Üks klassiõde küsis, kas ma magan valges või pimedas. Vastasin, et magama lähen pimedas ja üles tõusen tavaliselt valges. Klassiõde kiitis, et väga õige, pimedas jääb kergemini magama. Pärast tunni lõppu rääkisin klassikaaslastele eesti keeles, et täna mul tuli inglise keeles rääkimine tavalisest paremini välja, sest rääkisin tuttaval teemal, mille olin varem eesti keeles läbi mõelnud. Ütlesin, et käes on juunikuu, aga tasemetööd ei ole veel olnud. Kui just mitte mõnel päeval, kui ma puudusin, aga ilmselt mitte üldse, sest me pole selle jaoks valmistunud. 12. klassis vist ei olegi tasemetööd, et mitte lõputunnistuse hindeid ära rikkuda.

Lapsevanema karistamine

Panin jaanituld põlema. Vaatasin, et see ühest kohast juba põleb. Mõtlesin panna eri kohtadest, aga selleks ei pidanud rohkem tikku raiskama, vaid võis tuld ühest kohast teise tõsta. Klaus istus Jagomäe arvuti taga. Öeldi, et ta vajutas sellist nuppu, mis kustutas kogu arvuti sisu, see on kirjastuse lõpp. Ütlesin, et Jagomäe arvuti taga ei lubatud istuda. Minu meelest kogu sisu ei saanud kustunud olla, sest arvutil oli veel pilt ees. Mul oli koduses arvutis ühest tõlgitud raamatust koopia, seega ei pidanud kirjastuse töö seisma jääma, vaid sai sellega tegelema hakata. Poisid kandsid jaanitule lõkkeplatsilt ahju. Ahju ees oli maas paber. Ütlesin, et ei tohi olla, sinna lendavad sädemed, isegi puu ei tohi olla, vaid peab olema metall või kivi.

*
Laste tukistamine oli seadusega ära keelatud, mõned püüdsid rasket olukorda lahendada selle asemel karjumisega. Minu arvates aitas paremini siiski kergelt tukistamine, tahtsin nõuda seaduse tagasi muutmist. Kui ma oleksin last tukistanud, oleksin ma läinud kohtu alla. Mult oleks küsitud, kas ma võtan süü omaks. Oleksin vastanud, et ma tukistasin, aga ei pea seda süüks, kui ma vanglast välja pääsen, teen seda uuesti. Mult oleks laste kasvatamise õigus ära võetud. Oma mälestusteraamatu oleksin üles ehitanud sellele, et ma olen inimene, kes oli kogu elu oma lastest lahutatud. Oleksin kirjutanud, et ma pole mingi sadist, sest ma pole kunagi mõelnud, et lapsed on head selleks, et oleks kedagi karistada, vaid et oleks kedagi õpetada.

Ribadevirn

Meie trepikojas olid postkastid korteriuste sees. Tahtsime naabrite postkastist posti välja võtta, aga enne oleks tulnud naabritele teatada, et meid vargaks ei peetaks. Toas oli isa ladunud virna pikad kitsad ribad. Tõstsin koos ühe tüdrukuga virna riiuli alla, sest see oli riiuliga sama kujuga. Toas oli segadust. Need ribad ei olnud õiged ajakirjad, vaid välja lõigatud ja kokku kleebitud laste variant, sest seal kirjutati näljahädast ja muudest asjadest ilma kõige hullemat mainimata.

Vangerdus rünnaku alla

Päevakeskuses ei pidavat uut turniiri tulema enne 7. augustit. Vaheaeg tuleb just ajal, kui ma olen leidnud kellaaja, mil saab iga päev maletrenni teha. Olen seda teinud kaks nädalat järjest ja nüüd jätkan suure tõenäosusega elu lõpuni. Ma olen väga järjekindel inimene. On neid, kes astuvad ülikooli või hakkavad raamatut koostama ja jätavad pooleli, aga mina olen asjad lõpuni viinud. Ma ei ütle küll, et ma pole elus ühtegi asja pooleli jätnud. Üks aasta tahtsin hakata treenima igal õhtul 11 ja 12 vahel, aga jätsin pooleli, sest see hakkas und rikkuma. Nüüd olen treeninud õhtuti 9 ja 10 vahel, see pole und rikkunud. See nädal seisnes treening uuest malelehe numbrist partiide vaatamises ja üksinda partiide mängimises. Viimane treeningpartii oli selline:

V-O-O-K-R-L-R-V
1. d4 d5 2. c3 Od7 3. Oc2 e6 4. Of4 a6 5. Rgf3 Oa7 6. Rd3 Rgf6 7. 0-0-0 Rd6 8. g3 Le7 9. h4 0-0 10. h5 h6 11. Lg2 Rde4 12. g4 c5 13. g5 Rh7 14. gh Lf6 15. Og5 Rhg5 16. hg Lg7 17. h6 Lg6 18. Rde5 Lf5 19. h7 Kh8 20. Rd7 Vfc8 21. Rg5 Lg5+ 22. Lg5 Rg5 23. Vdg1 Re4 24. dc Rc5 25. Rf6 Re4 26. Vg8+ Vg8 27. hgL++

Eksamiküsimused

Läksin uuesti tegema ülikooli ajaloo sisseastumiseksamit. Sinna tuli ka E. Teder. Küsisin, kas tal autojuhiload on. Ta vastas, et on küll, elama peab ohtlikult. Eksam hakkas pihta. Sain paki pabereid, mille hulgast otsisin välja küsimustelehe. Esimene küsimus oli: "Londonis 1640". Mõtlesin, et tol aastal juhtus seal mitu asja. Kirjutasin vastustelehele: "Ingl. rev." Järgmine küsimus oli ka raske: "Talude pärimisõigus 1825". Mõtlesin, et tänavu pole mulle sobivad küsimused, võibolla ma seekord ei saagi sisse. Aga mul on suured teadmised, pean ennast kokku võtma. Kirjutasin vastuseks: "Eestis". Mulle hakkas tunduma, et võibolla küsimusteleheks peetu ei olegi küsimusteleht, vaid kellegi varem eksamit teinu vastusteleht, sinna on pastakaga kirjutatud. Küsisin Kristerilt. Õpetaja tegi märkuse, et eksamil ei tohi omavahel rääkida. Selgitasin, et ma ei küsigi vastuseid eksamiküsimustele.

Gibraltari kalju

Lugesin ühte Carlyle'i raamatut. See oli kergemini arusaadav kui tema varem loetud teosed. Raamat oli 1500 lehekülge paks, aga sain selle läbi kolme päevaga. Seejärel võtsin järgmise köite.

*
Ühe Kirde-Aafrika riigi vastas oli Gibraltari kalju. Igal aastal kindlal päeval istusid selle riigi elanikud pinkidele ritta, et üle mere kaljut vaadata. Aga kahe mandri vaheline vahemaa oli kasvanud, nüüd nägi kaljut ainult sellelt kohalt, kus istus valitseja, ja sedagi vaid kindla peaasendi korral. Panin valitsejale käe ette, et ma tean, kaljut näeb läbi selle punkti. Valitseja vastas, et mul on õigus. Minu meelest võis üle mere vaatamise traditsiooniga jätkata ka veel siis, kui mandrite vahe on kasvanud nii suureks, et kalju enam üldse ei paista, sest siis oleks saanud vaadata, kas sealt suunast tuleb mõni laev.

*
Oli varahommik. Tuba oli veel üsna pime. Laua peal oli üks minu joonistus. Vaatasin, et see on jälle päris huvitav välja tulnud. Mõtlesin, et pildistan seda ja riputan foto võrku. Algul tahtsin pildistada pimeduse režiimiga, siis mõtlesin ümber, et kasutan fotoaparaadi tavalist režiimi, aga panen enne laualambi põlema. Laualamp ei tahtnud süttida, vaid jäi värisema. Vaatasin, et fotoaparaadi ekraanilt peegelduvad kauged õues asuvad kohad. Ütlesin, et peegeldub isegi Kaunase puiestee kollase hoovi maja. Katustel on inimesed püsside, Eesti lippude ja pasunatega.

*
Lugesin ajalehte. Ajakirjanik Muuli oli kaevatud kohtusse, sest ta oli kirjutanud tõtt. Tema toetuseks avaldas artikli teine ajakirjanik, kes oli saanud Muulilt raha oma ajalehe väljaandmiseks. See teine ajakirjanik kirjutas, et homod ja üks teine liik inimesi tuleb kastreerida. Mõtlesin, et mina kellegi kastreerimist ei poolda, sest operatsioonid on kehavigastuste tekitamine. Jõudsin kooli riidehoidu. Olin vara ärganud, aga nüüd oli kell vist juba palju. Mult küsiti, miks ma hiljaks jään. Vastasin, et ma ei tea üldse, mis kell on, ma olen uimane. Ütlesin, et appi, eksamid lähenevad.

Kaido Jaanson

Kirjutasin 17. mail ajaloo arutelu listi:

Praegustele üliõpilastele Kaido Jaansoni nimi võibolla väga palju ei ütle, aga kui mina keskkooli lõpetasin ja ülikooli astusin, siis oli ta väga tähtis tegelane.

Keskkooli kolmest klassist vist kahes õppisime tema kirjutatud õpikute järgi. Kindlasti oli tema kirjutatud õpik meil viimases klassis, kui see oli esimest aastat kasutusel. Ülikooli sissesaamiseks hakkasin tol aastal ajalugu eriti hoolsalt õppima. Räägiti, et kuna Jaansoni õpik on värskelt ilmunud, siis tuleb sisseastumiseksami põhirõhk sellel. Õpik tundus ajaloo erialale head reklaami tegevat, sest ajalukku esimese või teise eelistusena sisse astuda soovijaid oli tohutu arv, kuigi oli olnud ka sellele eelnenud aastatel.

Tol ajal kirjutas Jaanson palju ka ajalehes "Postimees". Üks sari oli tal poliitikute tsitaatidest, vist kirjutas ta ka sarja 50 aasta möödumisest Teisest maailmasõjast. Ta on ajalehes kirjutanud ka, kuidas ta kooliõpikuid kirjutas. Koolis oli õpilastel olnud probleeme rohkem sellega, kuidas õpetajate nõutud tööde mahud täis saada, aga Jaanson väitis, et keerulisem on see, kuidas lühidalt kirjutada. Ajalooajakirjadest on meeles eelkõige tema artiklid Aleksander Kesküla kohta, keda oli Jaansoni arvates alahinnatud.

Kes käisid tol ajal kohvikus, rääkisid, kuidas Kaido Jaansoni hääl kõlab üle kogu kohviku. Ülikooli astudes hakkasin käima iga nädal linna täiskasvanute maleklubis. Seal käis tol ajal ka vanema kursuse psühholoogiaüliõpilane, kes kuulas erinevate teaduskondade loenguid ja ajaloolastest oli kuulanud Jaansoni. Ta rääkis, et Kaido Jaanson on SUUR mees. Muid ülikooliloenguid see psühholoog ette ei kandnud, aga ühel korral kandis ta peast ette Jaansoni loengu Itaalia parteipoliitika kohta.

Hiljem kuulasin ühte Jaansoni loengukursust ka ise. See oli ühine lähiajaloolastele ja politoloogidele, kuulajaid oli palju. Üks minu kursusekaaslane võrdles Jaansoni ja Piirimäe loenguid, et talle meeldivad Piirimäe loengud rohkem, sest Piirimäe räägib rahuliku häälega, aga Jaanson räägib vahepeal vaikselt ja vahepeal röögatab. Valjema häälega hüüdis ta paremäärmuslaste nimesid, samuti Prantsusmaa venelasest peaministri nime venepärast varianti. Mulle meeldisid vähemalt tol ajal Jaansoni loengud Piirimäe omadest rohkem, sest Piirimäe rääkis liiga palju naistest.

Enne eksamit käskis Jaanson kirjutada kõigil retsensiooni oma 12. klassi õpiku kohta. Ma pole kindel, kas ma ei saanud seda raamatukogust kätte või ei proovinudki, igal juhul kirjutasin mälu järgi, nagu see juba keskkoolist meelde oli jäänud.

Magistriõppe viimasel aastal toimetasin "Eesti ajaloo" kuuendat köidet, kus üks autoritest oli Jaanson. Toimetajate eesmärk oli autorite stiile ühtlustada, aga eriti just selles köites kirjutas iga autor täiesti erinevas stiilis.

Ükskord oli minu isal Jaansoniga telefonikõne, kus isa tsiteeris minu ütlust, et Andres Dido "Eesti mõtteloo" sarjas ilmunud raamat on huvitavam kui Paul Johanseni oma. Jaanson helistas hiljem tagasi, et öelda, et ta on minuga nõus.

Viimastel aastatel olen tõlkinud nelja raamatut, seda tehes on mul meeles Jaansoni sõnad, et kõik tõlked on nii kehvad, et tema loeb raamatuid originaalkeeles. Vist viimane tema ajalehekaastöö, mida olen näinud, oli selle kohta, et ta leidis ühest tõlgitud raamatust neli viga ja jättis selle pooleli, kuna tal oli olnud kaks infarkti ja hakkas kartma kolmandat.

Kõne klaverikontserdil

Isa ja mina pidime andma klaverikontserti. Mõtlesin, et mõnda lugu ma oskan mängida. Üks on see, et löön üks kord hästi kõvasti kõige parempoolsemat klahvi, nii et ruum jääb helisema. Mõtlesin ümber, et klaveri mängimise asemel pean parem kõne. Kõnes ütlesin, et Estonia teatril on vist kaks hoonet, ühes asus vist "Päevalehe" toimetus. "Päevalehte" olen uurinud, kui lugesin magistriõppes kolmest ajalehest Itaalia fašismi kohta, hiljem olen vaadanud, mida "Päevalehes" Grenzsteinile vastatakse. Mõtlesin, et see kõne on liiga oletuslik ja liiga ettevalmistamata, seetõttu jätsin ta pooleli, kui olin ühe lehekülje pikkuselt rääkinud. Isa ütles, et kõne oli liiga lühike.

Arusaamatu magistriõpe

Kaunase puiestee lastetoa kapis nägin asju, mille tähendust ma ei teadnud. Sattusin tundmatusse kohta ja küsisin, kus ma olen. Nii algas minu magistriõpe. Ühe naise paljad rinnad teisendati teiseks asjaks. Teiste jaoks oleks paljad rinnad tekitanud paradiisi enesetunde, aga mulle olid nad tavalised asjad. Harjutasime erinevaid võtteid. Mul oli lapsepõlvest veel erinevaid liikumisviise meeles, kuigi ma polnud olnud neis kõige osavam. Kästi panna käed vahepeal kraaviga sama pidi ja vahepeal kraaviga risti. Pireti ja Kerstini ema hakkas pidama saalis istujatele kõnet selle kohta, mida me lapsena olime teinud. Ta rääkis, et on olemas lapsi, kes mõtlevad asju välja ja väljamõeldiste sees on veel igasugused asjad. Saali tagumises osas istus tüdruku nimega Helen ema, kes oli jätnud mulle vanasti lasteraamatu pildilt võimsa mulje ja jättis ka praegu. Ta tuli korraks ettepoole oma tütre kätt suruma. Ühes pingireas tõusis üks inimene püsti, pöördus näoga saali tagumise otsa suunas ja hakkas lugema ette juttu raamatutegelasest nimega Simo. Ma ei mäletanud, et sellise nimega tegelase kohta ka jutt olemas oli. Kui olin ühe magistri magistriõppes valmistatud eset puudutanud, läks see katki. Magister hakkas nutma, sest juba kaks tema valmistatud eset olid katki läinud. Mõtlesin öelda, et ise ta on süüdi, et madala kvaliteediga asju valmistas. Mõtlesin öelda, et ega magister ei ole veel tark inimene. Nüüd oli ülikool muudetud neljaastmeliseks. Üks poiss kirjutas magistri valmistatud kirjutusvahendiga. Tahtsin poissi aidata, et tera uuesti kirjutamisasendisse saada, aga see ei õnnestunud. Magister ütles, kui loll ma olen. Selgus, et kirjutusvahendi nupp tuli suus märjaks teha, siis tera paisus ja nupule vajutades ulatus kirjutamisots jälle välja. Ütlesin, et ah see on siis seda tüüpi kirjutusvahend. Kui läksin magistrile lähemale, ütles ta: "Simo peab ikka veel ennast sõbraks!" Vastasin, et kes vana tuttavat sõbraks ei pea, see on reetur.

Skulptuur tänaval

Raun oli avaldanud minu raamatu. Sõin seda. See oli liiga magus. Panin magusa vedeliku purki ja püüdsin kaane vastava seadeldise abil tihedalt sulgeda, et purk bussi peale kaasa võtta ja Paidest Tartusse sõita. Paide vanaema teadis Tartusse minevate busside aegu peast, ta luges need ette. Tahtsin minna esimese bussiga, aga venitasin liiga kaua, seetõttu pidin minema teisega. Öeldi, et saun ja garaaž on maha põlenud. Küsisime, miks me süttimist ei kuulnud. Seletati, et sellepärast, et istusime sel ajal autos ja automürin summutas süttimise hääle. Räägiti, et minu järgi on skulptuur tehtud ja ühele Paide tänavale välja pandud. See tehti sellepärast, et nähti mind ühel korral Paides kiirel sammul, aga see juures pinges näoga kõndimas. Mõtlesin, et juba minu esimesel eluaastal ütles üks skulptor, et minu järgi saaks hea skulptuuri, nüüd selgus, et see ei jäänud tulemata. Kui Tartusse jõudsin, pahandas isa, et miks majade mahapõlemisse ükskõikselt suhtutakse.

Inglise parlament

Inglismaal oli parlamenti pääsenud senisest rohkem parteisid. Lisaks oli moodustatud kaks parteidevahelist saadikurühma, mis koosnesid kahe erineva riigipüha pooldajatest. Kõigepealt kutsuti ühe ja siis teise saadikurühma parteijuhid parlamendisaalist kõrvalruumi, mõned läksid mõlemal korral. Ühe riigipüha pooldajad ei pidanud Suurbritannia riigilippu viisakaks. Leiboristid ei lugenud Oudekkit enda toetajate hulka, kuigi Oudekki oli teinud nende heaks kampaaniat. Oudekki oli vist samal ajal Eestis ka parlamenti kandideerinud. Näidati metsasüütajat, kes pani metsa mitmest kohast korraga põlema. Mõtlesin, et kui leegid kiiresti kasvavad, kuidas süütaja ise metsast välja joosta jõuab. Klaus ütles, et vägivalda oleks palju vähem, kui kooliõpilased ei mängiks jalgpalli laupäeviti. Kõndisin ühe Annelinna maja suunas. Küsiti, kas te olete kunagi mõelnud jalgpallis väravat lüia. Esimeses klassis olin mõelnud kõigepealt sellest, kuidas pallile pihta saada. Ükskord olin jooksnud palliga ümber elumaja, Sander oli majanurgal mulle vastu tulnud, võtnud palli ära ja jooksnud minu ees minuga samas suunas. Minust oli tehtud passipilt. Kõigepealt oli tehtud üks pilt ühel päeval, aga see ei tundunud mulle õnnestunud, seetõttu oli tehtud peo jätkudes järgmisel päeval teine pilt, mis oli nüüd dokumendil. See teine pilt oli tehtud meelega häguseks, ja sellel oli ühe pea asemel kaks erineva inimese pead. Nüüd vaatasin, et esimene pilt oli vast siiski parem, sest esimesel päeval oli mul veel seljas ülikond ja esimesel pildil ma naeratasin. Selle pildi viga oli, et ülikonna alt paistis paljas nahk, aga pildi sai väiksemaks lõigata.

Sonimisüritus

Üks mees korraldas ürituse, kus tema pidi läbi une sonima ja teised pidid selle põhjal joonistama. Mulle oli antud pintsel ja väike ümmargune pind. Tõmbasin sellele pintsliga ühe kriipsu. Siis sain teada, et joonistama ei pea sellele pinnale, vaid suurele paberile. Mees hakkas sonimisega pihta. Esimene kuulaja, kes oli asjast kõige rohkem vaimustatud, joonistas kuuldu põhjal paberile kuus pilti ja saatis selle siis mulle edasi, et mina oma pildid lisaks. Mind asi ei huvitanud, ma ei joonistanud midagi, vaid saatsin paberi kohe edasi. Läksin ürituselt enne lõppu minema.

Suvi käes

Lühend konspektis

Hakkasin eksamiks õppima. Lugesin konspektist korraga ühe lehekülje läbi ja seejärel püüdsin meeldejäänut peast korrata. Hiljem mõtlesin välja kirjutada aastaarvud ja need tabelina selgeks õppida. See õppejõud, kellele tuli eksam teha, oli öelnud, et talle ei meeldi päheõppimine, ta tahtis arutlemist. Konspektis oli kirjas, et ühel perioodil tihenesid Eesti suhted ühe välismaa linnaga. Linna nime ma polnud kirja pannud, vaid tähistanud selle tähega M. Nüüd mõtlesin, mida see võiks tähendada. Esimene oletus oli Manchester, teine Montreal. Siis vaatasin konteksti järgi, et kuna ülejäänud jutt on Venemaast, siis see linn peab olema Moskva. Kui tegin õppimises pausi ja seejärel uuesti pliidile vaatasin, oli vend suure osa toidust ära söönud. Ütlesin, et ma tahtsin selle järgi õppida. Siis tuli meelde, et seni olin õppinud konspekti järgi, jätkasin sama moodi. Olin ülikooli peahoones ja läksin sealt Lossi tänava õppehoonesse. Kohtusin ühe klassivennaga, kes meenutas, mis ta varasemal korral oli rääkinud. Olin arvanud, et ta rääkis seda minu kohta, aga nüüd selgus, et ta oli rääkinud endast. Vaatasin portfelli sisu läbi. Leidsin sealt mingid arstipaberid. Tuli uduselt meelde, et need anti juba ammu minu kätte, et ma need ühele maletajale edasi annaks. See maletaja ütles, et tal oli neid tõesti vaja.

Maikuu tulemused

Tegin nädal aega korralikult trenni ja täna läksin turniirile, aga seda ei toimunud, vaid mängisin Ojastega välku. Esines kõiki tulemusi, partiide arv ega matši tulemus ei jäänud meelde.

Vahepeal on toimunud järgmised turniirid:

29. mai
12+12 minutit, 10 osavõtjat, 9 vooru
1. Tätte 7,5 p.
2. Seljodkin 6
3. Liiva 6

22. mai
15+15 minutit, 16 osavõtjat, 7 vooru
1.-2. Trohhalev, Peebo 6
3. Metsoja 5

15. mai
15+15 minutit, 8 osavõtjat, 7 vooru
1. Metsoja 6,5
2. Peebo 4,5
3. Ojaste 4

8. mai
10+10 minutit, 12 osavõtjat, 11 vooru
1. Metsoja 9
2. Trohhalev 8
3. Ojaste 7

*
Üks kodustest treeningpartiidest:
1. e4 e5 2. d4 ed 3. Ld4 Rc6 4. Le3 b6 5. Rc3 Oc5 6. Lg3 Lf6 7. Rd5 Ld4 8. Rc7+ Kd8 9. Ra8+ Od6 10. Lh4+ Rf6 11. Og5 Lb2 12. Of6+ gf 13. Vd1 Ob4+ 14. Ke2 Lc2+ 15. Kf3 Ld1+ 16. Oe2 Rd4 17. Kf4 Re2+ 18. Re2 Lh1 19. Lf6+ Ke8 20. Rc7+ Kf8 21. Lh8+ Ke7 22. Rd5+ Kd6 23. Lc8 Od2+ 24. Kg3 Le1 25. Lc7 Ke6 26. Rd4++

Vead doktoritöös

Elasin õppehoones. Minuga samasse ruumi pandi üks tüdruk. Lugesin päev läbi ja õhtul pidasin loetu kohta ettekande. Olin lugenud päeva jooksul 90 lehekülge ajakirja "Tuna" ja 100 lehekülge ajalooraamatut. Õppejõud ütles, et täna ma ei lugenud eriti palju. Rohkem ei jõudnud ma kunagi. Tüdruk ehk Klaus käis järgmisel päeval matemaatikaeksamil. Tagasi tulles ta ütles, et sai hindeks kahe. Klaus oli matemaatik ja mina mitte, aga mina polnud matemaatikaeksamil kahte saanud. Ta seletas, et oleks võinud minna paremini, aga vastamisaeg sai täis, õpetaja mõõtis kellaga aega ja vastaja ei pannud seda tähele. Vastasin, et kui õpetaja mõõtis vastamisaega, aga ei öelnud, et mõõdab, siis see on õpetaja viga. Vaatasin nüüd, et tüdruk on väiksem kui mulle varem oli tundunud. Tal oli eksam halvasti läinud sellepärast, et ta kuulas minu ettekannet ja ei õppinud. Ma ei teadnud, et tal eksam tuleb. Martin käis õppetoolis vaatamas ja tagasi tulles ütles, et tüdruk oli eksamivastuses kasutanud keelt, mis ei vasta keelereeglitele. Ütlesin, et siis on teine asi. Istusime laulmisklassis ja vaatasime ühte kirjandit. Õpetaja oli hinde otsustamiseks pannud servale palju osahindeid. Rääkisin pinginaabrile, et õpetaja on kuulsa kirjaniku nime nähes pannud osahindeks viie, Tristani nime nähes mõlenud, et Tristan pole kõige parem õpilane ja pannud nelja, õpetaja sugulase nime nähes pannud koguni kuue. Lausetega pole neil hinnetel midagi pistmist. Vaatasin, et ma pole pannud jalga vahetusjalanõusid, tallad võivad mustad olla. Läksin riidehoidu jalanõusid vahetama. Tagasiteel pillasin magnetvõtme trepi peale. Kui hakkasin seda üles korjama, oli maas ka ühe teise poisi magnetvõti. Ütlesin sellele poisile, et kui meil nüüd võtmed vahetusse peaks minema, siis me peame üksteisele andma kontaktandmed, et pärast tagasi vahetada. Kui mina võtan vale võtme, siis see niipea ei selgu, sest ma ei ela praegu kodus, kuna seal on remont ja korter võidakse üldse maha müia, ma elan õppehoones. Läksin kirjandustundi laulmisklassi. Pingiridadel oli ees tõkkepuu. Mõtlesin, et võibolla see on selleks, et mina tundi ei pääseks, arvestades sellega, mis ma enne õpetaja hindamismeetodi kohta rääkisin. Aga vahepeal tõusis tõkkepuu üles ja kõik pääsesid tundi.

*
Minu doktoritöö oli raamatuna trükitud ja lugesin selle enne kaitsmist veelkord üle. Märkasin, et olin viimasel paranduste tegemise ringil parandanud kahte sõna liiga palju, nii et need olid nüüd ikka vigased. Ühel leheküljel oli huvitav skeem selle kohta, kuidas ma olin lahendanud tüdruku matemaatikaeksami ülesannet. Kui töö oli läbi loetud, siis mul tuli meelde, et see ei vasta vormistamisnõuetele, sest puuduvad eessõna, kokkuvõte ja kasutatud kirjanduse nimekiri. Aga seda parem oli tööd lugeda. Kaitsmise jaoks võisin teha veel parandatud variandi, kus vormistamisnõuded oleks täidetud, ja selle käsikirjana välja trükkida. Või doktoritöö ei tohtinud vist olla käsikirjaline. Võisin teha ka väikses tiraažis teise parandatud trüki. Aga mõni komisjoni liige oleks ikkagi lugenud esimest trükki. Tegelikult mul polnud doktorikraadi vaja ja võisin kaitsmisest loobuda.

Perestroika

Hiljuti olevat Gorbatšov öelnud, et Venemaal on vaja uut perestroikat. Brežnevi aegne raamat nimetab perestroikaks Nikolai I poliitikat, mis seisnenud bürokratiseerimises. Gorbatšovi perestroika tõlgiti uutmiseks, aga sõnaraamatu järgi oleks see olnud ümberehitamine.

Uus ja uuesti

Olin teinud uude kohta uue blogi. Uues kohas kommenteeriti rohkem, samuti tuli iga laikimise kohta postkasti eraldi teade, nii et nende koguarv tundus suurem. Statistika oli nähtav ainult blogi omanikule. Hakkasin uuesti ülikoolis käima. Loengus pidi viibima palju neid, kes olid juba varem kursusekaaslased olnud, aga loengus osalenute fotot vaadates ei tundnud ma neid enam ära. Tristanil oli olnud õpetajaga kokkupõrge. Kui Tristan lõpetas kontrolltöö kirjutamise, siis ta ütles õpetajale, et kirjutas kontrolltöö neljale, ta oskab seda ka. Õpetaja vastas, et ei, ta paneb halva käitumise eest kontrolltöö hindeks kahe. Hoiatasin õpetajat, et ta seda ei teeks. Olin surutud kitsasse prakku. Mõtlesin, ega see nii kitsas ei ole, et mind vigastaks.

Sõidukeeld

Kõndisin mööda kesklinna tänavaid. Otsisin tuttavat poodi. Pidin jõudma teatrisse, hakkas juba kiireks minema. Teatris president kõigi kätt ei surunud, aga minu oma surus, sest ma istusin esimeses reas.

*
Läksin Paides õhtul köögist Siiri tuppa. Siiri ehmatas. Ütlesin, et oleksin pidanud koputama. Siiri lasi mul lauda puhastada ja seejärel sellelt sõrmega veetilku kuivatada. Imestasin, et ta laua puhtusega nii pikalt tegelemist vajalikuks pidas. Kui ma poleks sinna tuppa läinud, poleks ta mulle arvatavasti üldse seda ülesannet andnud. Aknaklaas oli määrdunud, võibolla suitsust.

*
Mul oli olnud ühe mehega probleeme. Talle oli antud karistus, et ta ei tohtinud täna teatud kellaajal ühel tänaval autoga sõita. Aga kui ma sinna tänavale läksin, siis see mees seisis seal. Läksin ühte majja. Mulle tehti märkus, et ma rikun nüüd ise keeldu, sõites sellel tänaval liftiga. Minu meelest keeld puudutas ainult autoga sõitmist.