Vead doktoritöös

Elasin õppehoones. Minuga samasse ruumi pandi üks tüdruk. Lugesin päev läbi ja õhtul pidasin loetu kohta ettekande. Olin lugenud päeva jooksul 90 lehekülge ajakirja "Tuna" ja 100 lehekülge ajalooraamatut. Õppejõud ütles, et täna ma ei lugenud eriti palju. Rohkem ei jõudnud ma kunagi. Tüdruk ehk Klaus käis järgmisel päeval matemaatikaeksamil. Tagasi tulles ta ütles, et sai hindeks kahe. Klaus oli matemaatik ja mina mitte, aga mina polnud matemaatikaeksamil kahte saanud. Ta seletas, et oleks võinud minna paremini, aga vastamisaeg sai täis, õpetaja mõõtis kellaga aega ja vastaja ei pannud seda tähele. Vastasin, et kui õpetaja mõõtis vastamisaega, aga ei öelnud, et mõõdab, siis see on õpetaja viga. Vaatasin nüüd, et tüdruk on väiksem kui mulle varem oli tundunud. Tal oli eksam halvasti läinud sellepärast, et ta kuulas minu ettekannet ja ei õppinud. Ma ei teadnud, et tal eksam tuleb. Martin käis õppetoolis vaatamas ja tagasi tulles ütles, et tüdruk oli eksamivastuses kasutanud keelt, mis ei vasta keelereeglitele. Ütlesin, et siis on teine asi. Istusime laulmisklassis ja vaatasime ühte kirjandit. Õpetaja oli hinde otsustamiseks pannud servale palju osahindeid. Rääkisin pinginaabrile, et õpetaja on kuulsa kirjaniku nime nähes pannud osahindeks viie, Tristani nime nähes mõlenud, et Tristan pole kõige parem õpilane ja pannud nelja, õpetaja sugulase nime nähes pannud koguni kuue. Lausetega pole neil hinnetel midagi pistmist. Vaatasin, et ma pole pannud jalga vahetusjalanõusid, tallad võivad mustad olla. Läksin riidehoidu jalanõusid vahetama. Tagasiteel pillasin magnetvõtme trepi peale. Kui hakkasin seda üles korjama, oli maas ka ühe teise poisi magnetvõti. Ütlesin sellele poisile, et kui meil nüüd võtmed vahetusse peaks minema, siis me peame üksteisele andma kontaktandmed, et pärast tagasi vahetada. Kui mina võtan vale võtme, siis see niipea ei selgu, sest ma ei ela praegu kodus, kuna seal on remont ja korter võidakse üldse maha müia, ma elan õppehoones. Läksin kirjandustundi laulmisklassi. Pingiridadel oli ees tõkkepuu. Mõtlesin, et võibolla see on selleks, et mina tundi ei pääseks, arvestades sellega, mis ma enne õpetaja hindamismeetodi kohta rääkisin. Aga vahepeal tõusis tõkkepuu üles ja kõik pääsesid tundi.

*
Minu doktoritöö oli raamatuna trükitud ja lugesin selle enne kaitsmist veelkord üle. Märkasin, et olin viimasel paranduste tegemise ringil parandanud kahte sõna liiga palju, nii et need olid nüüd ikka vigased. Ühel leheküljel oli huvitav skeem selle kohta, kuidas ma olin lahendanud tüdruku matemaatikaeksami ülesannet. Kui töö oli läbi loetud, siis mul tuli meelde, et see ei vasta vormistamisnõuetele, sest puuduvad eessõna, kokkuvõte ja kasutatud kirjanduse nimekiri. Aga seda parem oli tööd lugeda. Kaitsmise jaoks võisin teha veel parandatud variandi, kus vormistamisnõuded oleks täidetud, ja selle käsikirjana välja trükkida. Või doktoritöö ei tohtinud vist olla käsikirjaline. Võisin teha ka väikses tiraažis teise parandatud trüki. Aga mõni komisjoni liige oleks ikkagi lugenud esimest trükki. Tegelikult mul polnud doktorikraadi vaja ja võisin kaitsmisest loobuda.